kolmapäev, 23. veebruar 2011

Haridusteemaline debatt TÜ aulas 18. veebruaril



Jõudsin taas ühele debatile ja veedan reede õhtut (ja siis kolmapäeva õhtut) materjali loetavaks muutes. Nagu eelnevatel kordadel, on mu oma märkused kursiivis. Kui keegi soovib mingil põhjusel mu enda arvamust teada saada, siis see võtab aega. Debati kokkuvõte on ikkagi muu asi kui ise vastuste välja mõtlemine.


Alternatiivselt, siin kahetunnine video debatist. http://www.uttv.ee/naita?id=4528


TÜ Euroopa kolledž ja Tartu Noorte Volikogu korraldatav üritus. Kell on 14:03. Saalis on veidi vähem inimesi kui eelmisel debati. Keskkooliealisi paistab olevat mõõdukalt. Seekord toimub hääletamine punase ja rohelise paberitüki meetodil. Kaarel Tarand ja Tõnis Lukas räägivad juttu. Sündmust filmivad kaks kaamerat. Algus 14:06.


Tõnu Ints – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Helmer Jõgi – Reformierakond

Tõnis Lukas – IRL

Karin Jaanson – Rahvaliit

Kaarel Tarand – Rohelised

Vladimir Shokman – Keskerakond


Proovihääletus. Kaarel Tarand: „Enamus on roheliste poolt.“


Martin Alliku avasõna. Londonis elava sõbra arvamus: eestlaseid on nii vähe, aga nii palju üliõpilasi. Samas meil on huvitavad igapäevased it-lahendused. Allik: Kuidas need küll tulid? Me oleme väikerahvas, igal juhul üritame olla suuremad. Kas on väiksemaid rahvuseid rahvaülikooliga? Island. Me peame iga sektori mehitama oma inimestega kuigi meid on vähe. Eesti haridust juhtivad inimesed on aru saanud, et on vaja teatud stabiilsust. Heaks näiteks on teadusandmebaaside teema. Teadus ja kõrgharidus tuginevad andmebaasidele ning nende eest tuleb iga aasta maksta. Need on ka masu ajal olnud Eestis lahti ja valik on võrreldav suurte välismaiste ülikoolidega. Aastate jooksul on olnud näha riigimehelikku suhtumist ning selles suhtes on kõik kena.


On terve rida asju, mida üks ülikool ise muuta ei saa. Senised Eesti valitsused on hoidunud erialade koefitsientide üle vaatamisest. Kui erialadel on suurem rahaline vajadus, siis ei julgeta midagi muuta kuna teised erialad tahavad kohe ka. See on kui Pandora laegas, mis üks kord tuleb avada. Lapiteki meetod pole kõige efektiivsem viis erialade rahastamiseks.


Kas Eesti ülikoolid soovivad välisüliõpilasi? Kui jah, siis küsimus on rahas. Meie ümber pakutakse tasuta ja stipendiumitega head haridust. Rahvusvahelisus on väga oluline, kuna saab näha teise mõtteviisiga inimesi. Riigipoolne sihiseadmine välisüliõpilaste saamiseks on vajalik.


Kui meil on väga head üliõpilased, siis kas on ka head õppejõud? Head tudengid on nõudlikud ja tekitavad survet õppejõududele. Ülikoole mõõdetakse rahvusvaheliselt teadustöö kaudu, aga tudengite jaoks on oluline hea lektor. Seegi aspekt on seotud riigiga. Professoriametisse ei soovi väga palju inimesi, sest nõutav kvalifikatsioon on kõrge. 2-3 on juba hea konkurents. Riigi roll on panna raha korralike (välismaiste) professorite alla. Hea professor tasub ennast 5 aasta jooksul igas mõttes ära. Tänasel päeval liigub raha aina vähem asukohaga ja aina rohkem andekate inimestega.


Dubleerimine kõrgharidusmaastikul. Mõnel puhul hea, mõnel halb. Kui on akadeemiliselt oluliselt nõrgem dubleeriv õppekava, siis tuleb see kaotada.


Õpikute teema. Loengus 200 üliõpilast, raamatukogus 20 õpikut. Riik on alustanud programmiga, et suurendada õpikute arvu. Hea algatus, eriti kui kiiremini kasvaks. Raha alla panekust pole piisavalt. Tuleb soodustada ka õpikute kirjutamist. Õppejõu jaoks on oluline kirjutada artikleid. Õpikuid tuleks enam väärtustada. Raha + väärtustamine = oluliselt rohkem õpikuid, mitte ainult paberil, vaid ka elektrooniliselt.


Riik ei tohiks takistada maksude kaudu hariduse omandamist.


Eesti riigil on läinud üsna hästi, aga alati tahaks rohkem, paremini. Üks erakond lubas TÜ 100 Euroopa parima ülikooli hulka (Reformierakond). Kontrollides rahanumbreid, sai M.A. teada, et hariduskulutustes on Eesti võrreldes ülejäänud Euroopaga 4-5x maas. Kas me oleme 4-5x andekamad? Siiski mitte. Et edetabelites kiirelt tõusta, tuleb oluliselt rohkem raha panustada.


Kõige olulisem tegevus, mis tõstab Eesti kõrghariduse kvaliteeti ja kuskohast tuleb raha?


SDE – ülikooli tullakse heade õppejõudude pärast. Õppejõudude tase, palk ja järelkasv on kvaliteedi võti. Raha tuleb riigieelarvest.


Reformierakond – RE tõepoolest räägib 100 parima ülikooli hulka tõusmisest. Eesti üldhariduse kvaliteet on suhteliselt hea. Miina-Härma, Hugo Treffner ja veel mõned koolid. See aasta lõpetab ~10500 gümnasisti ja ülikoolidesse võetakse vastu ~18000. Kuskohast see kvaliteet tekkida saab? Kvaliteedi aluseks on konkurents. Mõne ülikooli eelarve on Eesti eelarvest suurem. Raha tuleb erasektorist ja riigieelarvest. Eestis on vaja suurendada ka erasektori rahastust. Kõrgkoolidesse pürgimise konkurents on kõige olulisem.


IRL – Tõnis Lukas alustab taas kõigi tervitamisega. Kvaliteedi saavutamiseks tuleb välistada huvid, mis töötavad kvaliteedi vastu. Näiteks ülikoolipoolne raha hankimise vajadus. Hetkel on valida ebapiisav rahastatus või võimalus raha turult korjata. Seetõttu tuleb kõrgkoolidelt võtta võimalus lisaks tasuta kohtadele samal ajal teenindada ka tasulist avatud ülikooli ja eksterne. Ei saa olla lasta latti alla, et raha teenida. Hädavajadus tuleb ära kaotada. TÜ on veel heas seisus. Piisav rahastamine on eelnevalt öeldu tõttu oluline küsimus. See aasta tõuseb ülikooli koha rahastamine 10%. Kiusatuse õpetada vähem andekaid elimineerime nii, et õpe on tasuta.


Rahvaliit – keeruline on ühte kindlat teemat välja tuua, sest küsimus on keeruline. Kõige lihtsam vastus on suurendada kõrghariduse rahastust. Eestis 1,3% eelarvest. SKP ja majanduse arengut vaadates ei ole suurt rahavoogu oodata. Üliõpilaste arv väheneb. On ebaühtlast taset, aga kvaliteediga pole väga vähe probleeme. Kuidas üliõpilaste tühimik täita? Välisüliõpilastega.


Rohelised – Eestit juhib virisev seltskond. Me elame Eesti kõige rikkamal ajajärgul, kus meil on võimalus teha kõike paremini ja rohkem kui kunagi varem. Ülikoolidel, eriti TÜ-l on röögatult suuremad võimalused kui 92 aastat tagasi. Praegu on ka maailma parim Eesti ülikool. Kõlab nagu suurepärane argument mitte millegi tegemiseks, loodetavasti hr. Tarand tegi nalja. . Välismaistest ülikoolide tabelitest pole mõtet hoolida. Raha võiks haridusele alati rohkem kulutada. Probleem on korruptiivne käitumine – vigased, rumalad ja kallid otsused. Kui neid vältida, siis on juba hea. Keegi ei tööta meelega halvasti ja seega pole rahasüstist palju abi. Õppejõud ei hakka poole rohkem raha saades poole paremini töötama.


Keskerakond – Viisakas tervitus. Ma pole haridusministri kandidaat. Õpimotivatsioon tõuseks oluliselt kui lõpetaja teab enamvähem ametikohta, kuhu ta tööle kavatseb minna. Minu nägevuses on praegu meie kõrgharidus osaliselt tööturust mööda töötamas. Siin on vaja saavutada kokkulepe poliitikute ja tööandjate vahel. Vaja on kokku panna õppekavad, mis on Eesti tööturu jaoks sobivad. See on võimalik kutsehariduse (ja kõrghariduse) baasil. See pole halb kui lõpetajad lähevad välismaale õppima ja tööle kui seal on midagi, mis Eestis pole võimalik. Raha tuleb riigieelarvest, võib olla ka ettevõtjatelt ning ka tudengitelt.


Debati korraldajad: Edaspidi võtame aega. Eestis ühe õppekoha kohta on OSCD riikides üks madalamaid (3x vähem) ja ülikoolide professorikohtadele kandideerib ainult 14% juhul rohkem kui üks inimene.


Kui suure rahanumbri te lubate järgmisel perioodil.


IRL – rahastamine tõuseb iga aastaga, kolme aastaga maksimumi. 30 miljonit krooni [tegelikult eurot] esmakordselt tasuta kõrgharidusele ja 10 miljonit veel. Praeguste prognoosidega eelarve tõus 100-130 miljonit krooni aastas? Enne oli esimene ehmatus, pole raha. Nüüd hüüatused: „See on isetäituv lubadus.“ Kui me ei suuda noor inimesi siia jätta, siis varsti hakkab kokku kukkuma meie kultuuriruum. Eelmisel debatil olid samad numbrid, kuid eurodes, seega oletan, et hr. Lukas tegelikult mõtleb eurosid.


Reformierakond – 125 miljonit krooni enne masu oli mõeldud loodusteaduste stipendiumiteks. Soov muuta õpetajatöö 3 ihaldatuma töökoha ette nagu Soomes. Kui majanduskasv lubab, siis [investeeritakse haridusse täiendavalt] 40 miljonit eurot. Eesti riigi hariduskulud on 7% eelarvest, see on Euroopas kolmas tulemus.


Rohelised – Eesti on raamatupidajate poolt juhitav riik. Alati on probleem, et ei ole raha. Kõigepealt nimekiri asjadest, mida on vaja, siis vaatame, kuskohast raha leida. Eelarve võiks balansist välja viia.


Rahvaliit – konkursile kandideerib vaid üks kandidaat, sest Eestis on vähe inimesi. USA-s on võimalik valida tohutult ning seetõttu on ka õppejõudude rotatsioon palju suurem. Meil pole selliseid inimesi. Rahastamise seostaks protsendiga SKP-st. Peaks OSCD-le järgi jõudma.


SDE – kui prognoositakse 4,5% majanduskasvu aastas, siis küsimus on prioriteetides. Eelarve kasvades pole haridus olnud alati prioriteet. Praeguses seisus ei kujuta Keskerakond [võisin ka valesti kuulda] tasuta kõrghariduse mudelit ette.


Ke – pigem nõus sellega, et põhiprobleem pole selles kui palju meil raha on, vaid kuidas me seda kasutame. Õppekavad tuleb korda saada nii, et need meelitavad panustama ka eraettevõtjaid.


Videoklipp küsitlusest tänavalt.


Üsna mõttetu klipp, mistõttu ma isegi ei ürita seda kokku võtta. Üks küsitletutest oli kaasajateenija Laika Virgin liige Andero Nimmer.


Kuidas on noorte algatustega, näiteks varivalimistega?


IRL – debatile ei too ainult valimised, vaid ka muul ajal vajadus oma vaateid selgitada. Korraldage selliseid üritusi ka valmistevahelisel ajal. Haridusministeerium toetab varivalimisi. Kas anda vanematele hääl laste eest hääli on väga vaieldav. Aga 16aastased võiks valimistel hääletada.


Rohelised – pole mõtet ennast sildistada „nooreks“, sest siis ei võeta niivõrd tõsiselt.


SDE – varivalimised on igati tervitatav valimiskampaania vorm. Debatt on hea. Valmislubadused on pigem ebameeldiv vorm oma vaadete selgitamiseks. Valimisiga on SDE vaidluse all, võiks ka olla 16. Noori küll peetakse kergesti mõjutatavateks, aga vanainimestele lubatakse ainult üht numbrit. [ilmselgelt pension]


Rahvaliit – noored võivad olla teatud asjades kompetentsemad kui võimul olijad. Valimiseelsed debatid on veidi mõttetumad kui muul ajal toimuvad..


Reform – riigi tasandil valimisea langetamine kohalikel valimistel on arutluse all.


Keskerakond – terve organism on see, kus on noori, vanu, naisi, mehi. Kus kõik töötavad aktiivselt.


Kas meil üldse on vajadus venekeelsetel koolidel eesti keelele üle minna?


Rohelised – see reform pole enam tagasi pööratav. Samas, keeleoskus kaob ära oma varasemal kujul. Masintõlkimine areneb, hiljem see laheneb iseenesest. Kogu teema kaob päevakorrast umbes 20 aasta pärast. Sooviks olla nõnda optimistlik, aga vaadates google ja babelfish'i tõlkeprogramme, on tõlkeprogrammidel veel kõvasti areneda. Sarnaseid keeli saab tõlkida suhteliselt väheste vigadega, aga kui keeled on erinevad, muutuvad laused tundmatuseni. Kõnekujunditest ma ei hakka rääkimagi.


IRL – oleks tore kui iga inimene ei ripuks kodumaal masina küljes. Reaalne keeleoskus on oluline ja venekeelsete dilemma on kiiresti mööduv. Ükski teine riik ei suuda panustada nii väiksesse täismahus haridusse nagu me teeme. Kvaliteedi huvides on minna vene gümnaasiumites üle eesti keelele. Oleks vajalik noorte endi vaheline debatt, ilma vanainimeste juuresolekuta. Lukas kui muinsuskaitseliikumise liige nägi, kuidas vanainimesed juhatasid koosolekut ja noored lihtsalt läksid ära, sest sissejuhatus kestis kaks tundi.


Reform – Eesti keelepoliitika on olnud kaasav. Aga nüüd nähti võimalust seda vääralt näidata ja teatud poliitilised jõud sekkusid, et seda oma huvides moonutada. Praegune keelepoliitika on hea.


Keskerakond – küsimusse peaks suhtuma rahulikult. Kuid senini on teatud foobiaid. Elu paneb reeglid paika, inimesed õpivad nagunii eesti keelt. Las asi laheneb ise.


Publik, kas venekeelse õppesuuna kaotamisega tuleks jätkata seniste plaanide järgi?


Saal on ülevoolavalt roheline, samuti kandidaadid.


Ühekaupa küsimused.


Kas reaal- ja humanitaarteaduste õppekohtade arv on praegu õiglaselt jaotatud?


Viis rohelist, üks punane (SDE).


SDE – pigem ebaõiglustunne, sest humanitaaralade õppejõudude plagad on madalamad.


IRL – asi praegu on vääralt mõistetud. Humanitaar -ja sotsiaalvaldkondade alavääristamise mulje võib tuleneda sellest, et majandust ja juurat rahastatakse vähem. Tööjõuturuga üsna heas kooskõlas tellimus. Põhiline hulk õliõpilasi õpib sotsiaalaladel.


Kas keskharidus peaks olema kohustuslik?


Reformierakond, IRL, Rahvaliit – ei peaks olema.


SDE – selles küsimuses on huvitav seis. Erakond ei nõustu. Lisaks gümnaasiumile on kutseharidussüsteem, vormiliselt on nõue õppida olemas. Aga kutseharidusteel on raskem edasi õppida kuna toimub riigieksami punktide järgi vastuvõtt. Kutsekoolide riigieksamite tulemised on aga halvad.


Roheline – kas talupoegade õpilased on võimelised lugema ja kirjutama või mitte. Veider uuesti sama küsimust arutada 200 aastat hiljem. Asi on mõõtepulkades, mitte kohustuslikkuses. [mälu järgi Hr. Tarand seletas, miks noored koolist välja kukuvad]


Reformierakond – segamini hariduskohtustus ja koolikohustus. Kui keskharidus muutub kohustuslikuks, siis kvaliteedijutt jääbki jutuks. Andekamad jäetakse kõrvale, keskendutakse nõrgematele.


IRL – arutelu võib tekkida. Kohustuslikkust mõistetakse erinevalt, läbilohistamisest tuleb hoiduda.


Keskerakond – räägime riigi kohustustest maa ja rahva eest. Üks neist on luua kõikvõimalikud tingimused, et arendada välja oma elanike anded. On mõistlik anda suurepärased võimalused õppida ennast huvitaval alal.


Kas riik peaks rahastama samasid erialasid eri ülikoolides? Kas dubleerimist peaks vähendama?


Kõik on ühte meelt, dubleerimist peab vähendama.


Publiku küsimused:


IRL, kas läheksite koalitsiooni partneriga, kes teie haridusprogrammi läbi ei laseks?


Kui koalitsioon ütleb, et neid haridus ei huvita, siis me nendega koalitsiooni ei lähe. Rahastus peab olema prioriteet, kuid kogu platvorm ei pea olema kinnitatud.


Reformierakond, milliseid samme näete ülikooli sisseastumise muutumise osas?


Autonoomia ja akadeemiline vabadus. Riik peab kõiki koole ühte moodi kohtlema. Teatud latid peavad olema.


Tõnis Lukas, sügisel käisite välja hariduskassa idee, miks see kiirelt kadus? Mid on teie seisukoht nüüd?


IRL on kogu aeg seda meelt olnud, et ühiskond peaks kõrgharidust enam toetama. Kui me ei hakka ülikooli rohkem finantseerima, siis tuleb muid vahendeid leidma. Artikkel tõstatas dilemma.


Reformierakonna kommentaar – hariduskassa idee oli poliitiline ämber.


Tõnis Lukas – sügisene seis nõudis selle küsimuse tõstatamist. Kõigil üliõpilistel üldine osaline õppemaks, nagu OSCD soovitas, pole Eestis perspektiivne. Et seda debatti maha viia, tõstsin uue debati üles.


Rohelised – miks Reformierakonna valimiskavas on punkt, et mida tähendab, et avalikud ülikoolid vabastatakse avalikest piirangutest? Kas see tähendab, et ülikoolid ei pea seadusi täitma ja võivad kasumit teenida?


Reform – väga lihtsustatud nägemus. Mõte on selles, et Tartu Ülikoolil on riikliku ülikooli tunnuseid. Omandivormide paljusus. Viimased seadused on vähendanud avalikõiguslikke piiranguid.


Rahvaliit – kui rääkida tasuta kõrgharidusest, siis hetkel 52% üliõpilastest on riigieelarvevälised. Lukasele küsimus, protsentuaalselt kui paljud üliõpilased saaks tasuta kohtadele?


IRL – on muutunud proportsioon. Tasulistele kohtadele 10000, tasuta kohtadele 8300 õpilast. Tasuta kohtadele kandideerijad on enamasti värskelt gümnaasiumi lõpetanud. Tasulistel on palju neid, kes õpivad vene keeles, inglise keeles, osakoormusega, teise või kolmanda kõrghariduse omandajad. Värsketest tulijatest 54% on tasuta ja ülejäänud tasulistel. Erakõrgkoolidele tuleks kompenseerida aastas umbes 1000 kohta ehk 7-8 miljonit eurot.


Miks me ütleme potentsiaalsete õppijate rahast ära? Tasuta kõrgharidust on meil 36000, 33000 on tasulist. Tulevikus 58000 üliõpilast. Praegu 70000 üliõpilast, 50580 täiskoormusega eestikeelset õppijat. Edaspidi riigieelarvest makstakse 70% tudengite eest, varem 80%. Edaspidi langeb.


Kas oleme huvitatud bakalaureuseõppes välistudengitest?


Rahvaliit – teatud erialadel on vajalik teatud õpinguastmetel ka bakalaureuste vahetus. Väga oluline on luua rahvusvahelisi kontakte. Muudab Eesti atraktiivsemaks.


IRL – oleme huvitatud välisüliõpilastest. Aga seda ei pea tingimata kinni maksma Eesti riik. Paljude üliõpilaste õppekulud maksavad nende sihtkohamaad.


Roheline – kutsume Eestisse välisüliõpilasi, et nad oleksid meie sõbrad. Me ei pea neid kutsuma ainult Hiinast, vaid ka mujalt maadest, kellega me reaalselt tahame sõbrad olla.


Reform – võrdne kohtlemine igal pool. 100000 sakslast tahavad Austriasse, sest seal pole õppemaksu.


SDE – Eestil peaks olema strateegiline suhtumine. On mitmeid võimalusi, vastastikused stipendiumikokkulepped. Riigil peaks olema üldine arusaam ja erialades, mida me ise ei suuda koolitada, peaks olema vahetusvõimalus.


Keskerakond – teatud erialadel saaks propageerida seda, mida me siin Eestis teeme. Stipendiume maksta näiteks saaks soome-ugrilastele.


IRL - 1300 võõrtudengit, liigume edasi 5000 suunas.


Debatil osalejatele üks minut öelda, miks nende kandidaat on parem kui Tõnis Lukas.


Rohelised – milleks olla „parem“, saab ka koostööd teha. Tänane vestus on tegelenud eilsete probleemidega. Aastal 2100 kroonika imestab, et miks kõik inimesed ei ole võimelised omandama 20 aastat haridust? Inimene on õppimisvõimeline loom.


Rahvaliit – õppetoetused ei toeta üliõpilase valikut, tihti on see seotud elukohaga. Kaugel õppimine on kallis. Seda tuleb muuta, et valikud poleks seotud elukohaga. Meie erakonna haridusminister seisaks selle eest.


SDE – meie haridusminister oleks Mart Meri või Peeter Kreitzberg. Mõtlema pani, et rahast rääkisime palju ja ülikooli vabadusest vähe. Reformierakonna seisukohast avalikõiguslike piirangute kohta ei saa ikkagi aru. Oluline on kui palju ülikool saab ise raha suunata.


Reformierakond – olen Tõnise Lukase tööandja esindaja. Koostööd ka edasi, aga ei tea, kas ministrina. Sest mõlemad ei mahu. Kõik erakonnad toonitavad hariduse tähtsust, haridus on majanduse võti. Majandus ongi sellises seisus, et haridust tuleb muuta. Ja siis on meil kõigil võimalus saata oma lapsed kas Eestisse või mujale õppima ning nad tulevad Eestisse tagasi.


Keskerakond – austatud noored, ärge kunagi sättige eesmärgiks olla parem kellestki teisest. Eesmärk peab olema saada parimaks. Ma pakun välja elus töötava mudeli, et õppekavad oleks tööturuga kooskõlas, selle ma viiks haridusministrina ellu.


IRL – kokkuvõtteks, pole midagi selle vastu kui kõigist väitluslaua taga istujatest saaks tulevase riigikogu liikmed.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar