Teekond

Mis õige blogi see on ilma kassiahastuse ja luuleta? Annan ühe neist.

Astu esimene samm
ja kuku.
See käibki nii.

Pane üks jalg teise ette,
korda seda.
Sellest saab teekond,
mis kusagile viib.

Kui enam ei kuku,
võid joosta.
Kui kõndida igav on sul.

Kui jaksu siis torma kui tuul,
naeratus suul.
Murra takistustest läbi,
lükka kõrvale isekad,
kes klammerduvad su jalgade külge,
kuna ise rühkida ei viitsi.

Kui kaotad suuna,
võta maha hoog.
Pole patt vahel seisma jääda,
tõmmata hinge ja juua teed.

Vaata vasakule, paremale.
думай, не только бегай.
Vaata ka taha.
kuigi ohtlik on see.
Maailm on täis soolasambaid,
kes vaatama jäid
ning edasi ei läind.

Kahetsus imes neilt jõu,
kurbus kivistas sooned,
nüüd tuimad kui tellised,
millest luuakse hooneid.

Parem mine edasi,
selles suunas, mis tundub see õige.
Süda sees,
mõistus peas,
jalad all.