Europarlamendi debatt raamatukogus - täielik ülevaade

Läksin europarlamendi valimiste debatile ja tegin märkmeid, et ülejäänud ühiskonda harida.

Jõudsin kohale umbes 10 minutit enne algust. Sain pihku IRL märkmiku ja paberilipaka. Publik koosnes suuremas osas riigiteaduste üliõpilastest, saal on täis. 16:05 – sebimine alles käib. 16:10. Indrek Tarand tuli ka kohale: „Hei hopsti, lapsed“.

Algus 16.16. Väike ja nummi sissejuhatus. Iga partei kohta tehti lühike „naljake“ ja A. Kasekamp kuulutas ürituse avatuks.

Osatäitjad: IRL – Anna-Greta Tsahkna. Keskerakond – Jüri Ratas. Rahvaliit – Anto Liivat. Reformierakond – Silver Meikar. Rohelised – Peep Mardiste. SDE – Sven Mikser.

Miks valida minu erakonda? Kommentaarid on kaldkirjas.

IRL – Tsahkna rõhutas väärtustepõhist poliitikat ning taunis reaalpoliitikat. Lisaks märkis ta peibutuspartide puudumist nimekirjas ja soovitas valida kas IRL või SDE, kuna mõlemad on Europarlamendis suures fraktsioonis. Reaalselt oli jutt üsna seosetu.

Keskerakond – Ratas soovitas valida keskerakonna suure sisepoliitilise kogemuse tõttu. Sotsiaal-demokraatlik heaoluriik – Eesti tulevik. Maksupoliitika. Head kogemused omavalitsustes. See kõik oli väga tore, aga ei vastanud küsimusele, miks valida Keskerakond EUROPARLAMENTI.

Rahvaliit – Liivat tõi välja kolm probleemi: 1) Eesti on Euroopa Liidus olnud viis aastat ja tavakodanik ei tea sellest endiselt mitte midagi. Euroopa Liit on tõepoolest keeruline süsteem. 2) Uuringud näitavad, et 80% Eesti euroametnike tööst on formaalne, mitte sisuline. 3) Kodanikud ei tea oma ametnike tegevusest Euroopa Liidus. Kui nad teaksid, siis nad arvatavasti haigutaks. Lisaks nendele probleemidele rõhutas Liivat ka järgmise eelarve jaoks tehtava lobitöö tähtsust.

Reformierakond – Europarlamenti valitakse inimesi seisukohtade ja lubaduste järgi. Tegevus peab olema tulevikku suunatud. Meikar vihjas kommunismi kuritegude hukkamõistmisele suunatud lobitööle. Reformierakond on alati olnud euroopameelne. Rõhutas Kristiina Ojulandi pädevust ja lubas veel rohkem inimõiguste eest võidelda.

Rohelised – Mardiste tõi esiteks välja oma senise töö Europarlamendis Andres Tarandi nõunikuna. Valid rohelisi ja saad rohelisi – kõik, millega Eestis tegeleme, tegeleme ka Euroopas. Lihavõttesaar. Ei saa elada tuleviku arvelt, lõpetame tarbimispeo. Kinnised nimekirjad on haiged. Kurb lugu lihavõttesaarest, säästlikkus ja otsene demokraatia – tõepoolest rohelised.

SDE – Euroopa Liidus saavad väikeriigid ennast kehtestada läbi nõukogu ja ka komisjoni. Euroopa parlamendi läbi ei saa eriti poliitikat muuta. Konservatiivid ja sotsid on suurimad fraktsioonid. Nendes fraktsioonides on ka Eestile vaenulikke inimesi, mistõttu on vajalik Eesti esindus. Eesti pole seni olnud esindatud rahanduskomisjonis, Ivari Padar sobiks sinna. Tänan. Sven Mikser on müstiline mees.

Kui soojendusküsimus sai läbi algas reaalne debatt. Reeglid: a) 6 küsimust. b) Igaühe jaoks on üks põhiküsimus. c) Põhiküsimusest saab rääkida 3 minutit, ülejäänud küsimustest umbes ühe minuti. Tarand segab vahele, rääkides demokraatiast. Iseenesest oleks tema võinud samuti debatis osaleda, nõustun tema kriitikaga.

1. Türgi võtmine EL-iga?

IRL – Mida rohkem on Euroopa Liidul liikmeid, seda turvalisem. Bulgaaria ja Rumeenia võeti sisse liiga kiiresti. Türgi liitumiseni on pikk tee, esimene võimalik liituja on Horvaatia. Publik pigem ei nõustunud IRL konservatiivse liitumise ideega. (sai tõsta rohelise kaardi – jah või punase kaardi – ei).

SDE – SDE pooldab Türgi liitumist ja arvab, et selle saavutab umbes kümne aastaga. Türgi on esialgu suur koorem Euroopa Liidule, aga see on tehtav.

Rohelised – Me ei karda islamiusulisi. Türgi on Eesti partner NATO-s. Türgi demokraatia areng on oluline ja liitumine toob Euroopa Liidule kasu.

Reformierakond – Kui Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud, siis miks ei peaks riik liituda saama.

Rahvaliit – Kas on Eestile kasulik, et Türgi liitub. Eestile pakub huvi, et Türgi ei saaks Venemaa liitlaseks ning gaasijuhtmed Aserbatžaanist. Vene-Türgi liit Euroopa Liidu vastu? Huvitav idee.

Keskerakond – pooldab liitumist.

Kas anda Saaremaale iseotsustamine EL asjades.

Reformierakond – ei. Aga mulle meeldivad saarlased.

Rahvaliit – Saaremaa hobusekasvatajad kannatavad, sest EL reguleerib nende elu. Hobused ei tohi juua porilombist. Korralik Euroopa hobune peab jooma värsket vett. EL jaburad nõuded viivad Saarema hobusekasvatajad pankrotti.

IRL – Euroopa direktiivid tekitatakse suuresti kohapeal, ei saa öelda, et EL on süüdi. Oma ametnikud on süüdi.

SDE – pole mõistlik EL demoniseerida. Raamdokumendid ei saa määrata kõiki tingimusi. Mida võiks Saaremaa üldse tahta teisiti kui ülejäänud Eesti. Kui Saaremaa tahaks saada näiteks demilitariseeritud tsooniks, siis oleks see Eesti riigi huvide vastu ja SDE oleks samuti selle vastu.

Rohelised – kui Saaremaa tahab saada gmo-vabaks tsooniks, siis rohelised toetavad.

Keskerakond – saarlastele endale ei meeldi säärased rumalad mõtted. Võib olla siis kui maismaa ja Saaremaa vaheline sild on valmis, hakkavad autonoomiat tahtma.

Vetoõigus Eestile: kas ja millistes valdkondades?

Keskerakond: Vaba tööjõu, kapitali ja inimeste liikumine on Euroopa Liidule tähtis. Igasugused keelud ei tohiks käia kaasas EL põhimõtetega. Soovides oma positsioone tugevdada ja teisi riike nõrgestada. Eesti vetoõigus? EL peaks tegema koostööd Venemaaga. Sellist asja nagu Eesti vetoõigus Jüri Ratas ei maininud oma kolme minuti jooksul.

IRL – Kõikide naabritega peab olema koostöö. EL sisestel tootjatel on ühed nõuded, väljapool piire ei kehti ühtegi nõuet. Piirangud on tähtsad. Pigem vastas keskerakonnale kui küsimusele, samuti teemast mööda.

Rahvaliit – Lehmakauplemine või väärtused? Peaks toimuma sõprade vaheline väärtustel põhinev protsess, aga Brüsselis toimub lehmakauplemine. Väikeriikidel on vaja vetoõigust.

Reformierakond – Uute liikmete vastuvõtul võiks olla vetoõigus. Muidu võimalikult vähe või üldse mitte.

Rohelised – Vetoõigus on torpedeerimisvõimalus, see ei kõlba, sest see on ohtlik relv. Uued liikmete vastuvõtuks on see hea idee, aga mujal on sobivam printsiip häälteenamus.

SDE – Vetoõigus on kahe teraga mõõk. Ka Eestile olulisele otsusele võidakse siis veto peale panna. Veto ei ole hea, kuna see torpedeerib otsustusprotsessi. SDE eelistab konsensust vetoõigusele.

EL sõjajõud – kas ja milleks?

Rahvaliit – Milline on EL praegu? Eri riikidel on eri huvid ja on võimatu, et nad efektiivselt suudaksid juhtida Euroopa Liidu ühist armeed. Pealegi pole seda vaja, sest NATO on juba olemas. Rahvaliidul on äraootav seisukoht, sest niigi kaitsevad Euroopa julgeolekut EL kiirreageerimisüksus ja NATO. Väga sünge pilt rahvusvahelistest suhetest.

SDE – Euroopa kiirreageerimisüksus on juba olemas. Valdav osa mainitud riikidest teeb koostööd NATO-s, seega pole vaja karta erimeelsusi. Kas? Jah. Milleks? Aafrikas ja EL piiridel tekkida võivate kriiside lahendamiseks.

Rohelised – Me oleme patsifistid ja meile meeldivad lilled. NATO on juba olemas. Pigem paigutame oma ressursid NATO-sse. Lilled on tõepoolest toredad.

Reformierakond – Eelmine aasta toimus EL-i esimene mereoperatsioon Somaalia piraatide vastu. Mille arvel me suurendame EL vägede tähtsust? Kas tõstame makse või vähendame panust NATO-sse?

Keskerakond – Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on oma sõjavägi ja lisaks sellele on veel NATO. Euroopa Liidul on vaja sõjaväge sõnadeks. Sõna jõud ja demokraatia. Pean tunnistama, et ma ei saanud aru. Kui seal oli mingi peidetud mõte, siis palun vabandust.

IRL – Miks on Elil vaja kiirreageerimisüksusi? EL vajab mingit taolist üksust. Aga seda tuleb finantseerida ja ülesanded ei tohi dubleerida olemasolevaid üksuseid.

Energiapoliitika ja tuumajaamad?

Rohelised – ei.

IRL – Energia hinnast olulisem on varustuskindlus. Napid tootmisvõimsused ja pole piisavalt ühendusi liikmesriikide vahel. Jutt käib oletatavalt gaasist. Energia peab olema mitmekülgne – ka tuumaenergia peab olema osa energiast.

Keskerakond – Lilled on toredad, aga me kasutame palju energiat. Reaalselt ei piisa rohelisest energiast, aga tänapäeva tuumajaamad on ohutud, väikesed ja kasulikud. Samuti toodavad nad vähe jäätmeid.

Rahvaliit – Julgeolek on peamine küsimus. Tänapäeva tuumajaamad on pisikesed ja „nunnud“. Kütuseelemendid on 5 aasta pärast mobiilides ja sülearvutites. Loodetavasti ta lubadus akudest saab teoks. Hoian meeles ja vaatan 5 aasta pärast.

Reformierakond – Võimatu vastata 1 minutiga. Keskkond on ka oluline, ma ei poolda odavat energiat keskkonna arvel. Ei oska öelda, mõlemal poolel on argumente.

SDE – tuumaenergia ei ole nurgakivi, aga kindlasti oluline. Tuumaenergia kasutus sõltub riigist: 1) Osad ei kasuta tuumaenergiat 2) Teised toodavad tuumaenergiat 3) kolmandad ostavad seda sisse. Uued riigid kasutavad tuumajaamasid, sest see on neile mõistlik. Uue tuumajaama õnnetuse võimalus on väiksem, aga potentsiaalne kahju on endiselt suur. Kaasproduktid on ohtlikud ja võivad sattuda valedesse kätesse.

Migratsioon – kas ja kuidas reguleerida?

SDE – Euroopa Liidus on inimeste vaba liikumine loomulik. Surve on eri riikidele erinev. Eesti on kõige vähem populaarne sihtmaa Euroopa Liidus. Üllatus! Vahemere äärsetes maades on immigrandid tõsine probleem. Kas jagada immigrante kvoodi alusel kõigi EL riikide vahel? – ei. Integratsioon Eestis on alles pooleli, pole mõtet immigrantide hulka suurendada.

Rohelised – Sotsiaaldemokraatidega sama meelt. EL elanikkond vananeb ja uusi inimesi on vaja. Euroopast ei tohi saada kindlus. Immigratsiooni saab ja tuleb reguleerida, aga mitte rassismi ja foobiatega.

Reformierakond – EL sisene immigratsioon on hea. EL peaks aitama piirkondi, kus inimesed põgenevad inimõiguste rikkumiste eest. Õige, surma eest põgenevaid inimesi ei tohi tagasi saata. Meenuvad lood kuidas NL enda kodanikke tagasi nõudis ja mis nendega seejärel juhtus.

Rahvaliit – Euroopa Liidu rahvastik väheneb, töökäsi on vaja. Aga töö iseloom muutub. Suurt hulka rahvast on keeruline integreerida. Robotid teevad tulevikus Euroopa Liidu lihttöö ära. Seni lihtsat tööd teinud inimesed peavad kooli minema. Eelnevast jutust järelduvalt peab immigratsiooni reguleerima. Huvitav lähenemine, ka mulle meeldib sci-fi.

Keskerakond - Elagu EL innovatsiooniaasta. Hm, tagant järele vaadates ma ei oska midagi tarka öelda. Ju siis talle meeldib ka sci-fi.

IRL –Teadlaste liikumisvabadus ja eelnevalt . Eestisse immigrante ei kipu, aga peaksime olema solidaarsed ülejäänud Euroopaga. Selleks, et immigrandid saaks inimväärse elu, on vaja neile tööd. 23 miljonit väikest ja keskmist ettevõtet peaks neile tööd andma. Kas enamik lihttööst pole just suurte firmade käes, sest nii on efektiivsem?

Vahepalana oli väike viktoriin. Iga poliitiku käest küsiti kolm piltküsimust. Tulemus: Silver Meikar ei tunne Euroopa Liidu münte. Anto Liivat teab Euroopa õlut. Jüri Ratas ei tunne Euroopa geograafiat. Sven Mikser tunneb Euroopa rahvuslikke sümboleid. Peep Mardiste tunneb Euroopa riigilippe. Anna-Greta Tsahkna tunneb Euroopa monarhe. Kui võistleja vastas enamuse küsimustest õigesti, siis järelikult tundis.

Poliitikatest, mis koosens 30st poliitilisest küsimusest. Paremalt vasakule telg näitab seisukohti majanduses. Alt üles telg näitab vabameelsust-autoritaarsust. Ehk üsna traditsiooniline kahe telje paigutus. Rahvaliit – keskel. IRL – keskel üleval. Keskerakond natuke üleval, keskel. SDE pisut vasakul, üleval-keskel. Rohelised – üleval vasakul 1/3. Reformierakond natuke vasakul ja üleval. Huvitav on see, et kõik erakonnad jäid ülemisse-vasakusse sektsiooni. Kuigi osad erakonnad olid joone peal. Kuna see test näitas reaalselt üksikpoliitiku vaateid, siis ma ei hakka seda sügavamalt lahti mõtestama.

Ja lõpuks hääletus: 129 sedelit (umbes pool publikust andis ära). IRL 10%, Keskerakond 1-4%, RL 15%, SDE 33%, üllatusosaleja Indrek Tarand 14%, Reformierakond 12%. rohelised 12-15?%. Võitjaks osutus SDE, aga see pole üllatav. Esiteks esindas neid Sven Mikser, kelle intellekt on aukartust äratav. Teiseks olid nad ka eelmistel europarlamendi valimistel edukad. Kolmandaks, üliõpilased on haritlased ja seega sümpatiseerivad sotsiaaldemokraatidega. Üllatas nõrga ettevalmistuse ja sellest tuleneva halva protsendiga Jüri Ratas. Kuid kõige suurema vägiteoga sai hakkama Indrek Tarand, kes debatis osalemata ning oma oraatorioskust kasutades sai tervelt 14% häältest.