Kohtumised valijatega

Veetsin viimase nädala Märjamaal, kuna rahalised võimalused ei lubanud Tartusse jääda. Aga erinevalt tavalisest otsustasin kohaliku eluga aktiivselt tutvuda. Käisin jõusaalis ja valimisüritustel.

Reedel õhtul, 25. veebruaril, toimus kohtumine ja tantsuõhtu Kaja Kallasega (Siim Kallase tütar ja jurist). Siim Kallas pidas lühikese kõne liberaalsetest väärtustest, demokraatiast ja islamimaailmast. Kõne mõte lühidalt: 1) Euroopa ei julge oma väärtusi avalikult propageerida kuigi võiks. 2) Keegi ei tea, mis islamimaailmas juhtuma hakkab, aga kokku 22 riigis on 360 miljonit inimest ja see mõjutab Euroopat. 3) Võib tekkida paralleelle Ida-Euroopaga 20 aastat tagasi. Pole sama olukord, aga inimesed tegelikult tahavad samasugust vabadust nagu meiegi. Osad riigid lähevad kindlasti rappa, aga mõned ka õnnestuvad. Ja see iseenesest on juba midagi väärt.

Kaja Kallas rääkis natuke endast ja jättis veidi häbeliku idealisti ja poliitilise uustulnuka mulje. Kui küsimuseks oli juura, siis olid neiul välja kujunenud vaated ning visioon, aga üldpoliitilistel teemadel kippus keerutama ja sattus segadusse. Siim Kallas silmnähtavalt punastas kui Kaja üritas vastata küsimusele innovatsiooni ja ettevõtete kokkuviimise kohta. Ansambel Regatt säras ja tantsupõrand oli inimesi täis.

Laupäeval vedasin ennast hommikul koduloo konverentsile. Tuleb ikkagi vahel ajaloolasena käituda ja üritus oli üsnagi huvitav. Teemasid oli kaks: sõda ja rahu. Sõja poolest 1905. aasta revolutsiooni karistussalkade tegevus ning lahingud Märjamaa kandis aastal 1941. Rahu poolelt ettekanded Konovere sillast, esimesest Läänemaa laulupeost ja esimesest Märjamaa laulupäevast. Vahele oli pikitud kaks videot, millest ühel demonstreeriti eepilise muusika saatel kuidas Märjamaal asuvas tehases sai sulgedega kanast sulgedeta ja sisikonnata lihakeha. Yey

Peale seda toimus pubis Ruut 66 kokkusaamine Mart Laariga, kes vastas inimeste küsimustele. Üldjoontes jättis ta intelligentse mulje, kuigi mitmes punktis ma temaga ei nõustunud. Ka suurem osa küsijatest jättis enamvähem targa mulje. Aga õnneks või kahjuks mitte kõik. Üks enda arvates intelligentne skeptik pommitas teda kogu vestluse vältel igasuguste küsimustega. Küll küsides, et kas Mart Laar on vabamüürlane või kohtunud ühe teise maailmavallutust planeeriva organisatsiooniga. Või siis, et miks Eesti tegeleb sellise häbiväärse asjaga nagu e-valimised, mis on nagu puulehed, millele on peale kirjutatud "100 krooni". Või veel väites, et Eesti valimistulemused on võltsitud ja et eurole üleminek on põhiseaduse vastane. Veel säras küsimus, et kuna Savisaar on selline nagu ta on, miks valitsus teda vangi ei pane? Ühesõnaga, sündinud koomik. Aga see pensionär, Ott Sepp ja Märt Avandi ka ei suuda millegi sellisega hakkama saada.

Jutt käib Estonia katastroofist, mis pensionäri kohutavalt huvitas. Pensionär: Ma lehest lugesin, et Estonia katastroofi ööl helistati Vigala Sassile kolm korda kolmes eri keeles. Härra Mart Laar, miks helistati Vigala Sassile kolm korda?

Ma lihtsalt hakkasin irvitama ja pidin mõlemad käed suu ette toppima. Sellised naljad tulevad ainult elust enesest.

Ise küsisin kolm küsimust: 1) Kui IRL ja SDE peaks koalitsioonilepet sõlmima, siis millised ettepanekud te blokeeriksite ja milles koostööd teeksite? Selle peale M. Laar ütles, et SDE maksulubadused ei läheks läbi, aga sotsid on üldiselt mõistlikud inimesed ja nendega saaks koostööd teha näiteks osade IRL valimislubaduste täitmisel. 2) Kas IRL teeks koostööd Keskerakonnaga kui Edgar Savisaar lahkuks esimehe kohalt? Laar: Ma ei kujuta Keskerakonda ilma Savisaareta. Ja isegi kui selline üllatav asi juhtuks, ikkagi ei läheks koalitsiooni. 3) Mitu maakonda jääks haldusreformi järel Eestisse alles? 10 nagu esimese vabariigi ajal, aga enne seda tuleb teostada valdade reform - vähendada neid 244-st (?) umbes sajani.


Teiste inimeste mõistlikud küsimused olid põllumajanduse, majanduse ja hariduse kohta. Dokfilmi Sinimägedest ei viitsinud vaadata ja läksin hoopis koju.

Haridusteemaline debatt TÜ aulas 18. veebruaril

Jõudsin taas ühele debatile ja veedan reede õhtut (ja siis kolmapäeva õhtut) materjali loetavaks muutes. Nagu eelnevatel kordadel, on mu oma märkused kursiivis. Kui keegi soovib mingil põhjusel mu enda arvamust teada saada, siis see võtab aega. Debati kokkuvõte on ikkagi muu asi kui ise vastuste välja mõtlemine.

Alternatiivselt, siin kahetunnine video debatist. http://www.uttv.ee/naita?id=4528

TÜ Euroopa kolledž ja Tartu Noorte Volikogu korraldatav üritus. Kell on 14:03. Saalis on veidi vähem inimesi kui eelmisel debati. Keskkooliealisi paistab olevat mõõdukalt. Seekord toimub hääletamine punase ja rohelise paberitüki meetodil. Kaarel Tarand ja Tõnis Lukas räägivad juttu. Sündmust filmivad kaks kaamerat. Algus 14:06.

Tõnu Ints – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Helmer Jõgi – Reformierakond

Tõnis Lukas – IRL

Karin Jaanson – Rahvaliit

Kaarel Tarand – Rohelised

Vladimir Shokman – Keskerakond

Proovihääletus. Kaarel Tarand: „Enamus on roheliste poolt.“

Martin Alliku avasõna. Londonis elava sõbra arvamus: eestlaseid on nii vähe, aga nii palju üliõpilasi. Samas meil on huvitavad igapäevased it-lahendused. Allik: Kuidas need küll tulid? Me oleme väikerahvas, igal juhul üritame olla suuremad. Kas on väiksemaid rahvuseid rahvaülikooliga? Island. Me peame iga sektori mehitama oma inimestega kuigi meid on vähe. Eesti haridust juhtivad inimesed on aru saanud, et on vaja teatud stabiilsust. Heaks näiteks on teadusandmebaaside teema. Teadus ja kõrgharidus tuginevad andmebaasidele ning nende eest tuleb iga aasta maksta. Need on ka masu ajal olnud Eestis lahti ja valik on võrreldav suurte välismaiste ülikoolidega. Aastate jooksul on olnud näha riigimehelikku suhtumist ning selles suhtes on kõik kena.

On terve rida asju, mida üks ülikool ise muuta ei saa. Senised Eesti valitsused on hoidunud erialade koefitsientide üle vaatamisest. Kui erialadel on suurem rahaline vajadus, siis ei julgeta midagi muuta kuna teised erialad tahavad kohe ka. See on kui Pandora laegas, mis üks kord tuleb avada. Lapiteki meetod pole kõige efektiivsem viis erialade rahastamiseks.

Kas Eesti ülikoolid soovivad välisüliõpilasi? Kui jah, siis küsimus on rahas. Meie ümber pakutakse tasuta ja stipendiumitega head haridust. Rahvusvahelisus on väga oluline, kuna saab näha teise mõtteviisiga inimesi. Riigipoolne sihiseadmine välisüliõpilaste saamiseks on vajalik.

Kui meil on väga head üliõpilased, siis kas on ka head õppejõud? Head tudengid on nõudlikud ja tekitavad survet õppejõududele. Ülikoole mõõdetakse rahvusvaheliselt teadustöö kaudu, aga tudengite jaoks on oluline hea lektor. Seegi aspekt on seotud riigiga. Professoriametisse ei soovi väga palju inimesi, sest nõutav kvalifikatsioon on kõrge. 2-3 on juba hea konkurents. Riigi roll on panna raha korralike (välismaiste) professorite alla. Hea professor tasub ennast 5 aasta jooksul igas mõttes ära. Tänasel päeval liigub raha aina vähem asukohaga ja aina rohkem andekate inimestega.

Dubleerimine kõrgharidusmaastikul. Mõnel puhul hea, mõnel halb. Kui on akadeemiliselt oluliselt nõrgem dubleeriv õppekava, siis tuleb see kaotada.

Õpikute teema. Loengus 200 üliõpilast, raamatukogus 20 õpikut. Riik on alustanud programmiga, et suurendada õpikute arvu. Hea algatus, eriti kui kiiremini kasvaks. Raha alla panekust pole piisavalt. Tuleb soodustada ka õpikute kirjutamist. Õppejõu jaoks on oluline kirjutada artikleid. Õpikuid tuleks enam väärtustada. Raha + väärtustamine = oluliselt rohkem õpikuid, mitte ainult paberil, vaid ka elektrooniliselt.

Riik ei tohiks takistada maksude kaudu hariduse omandamist.

Eesti riigil on läinud üsna hästi, aga alati tahaks rohkem, paremini. Üks erakond lubas TÜ 100 Euroopa parima ülikooli hulka (Reformierakond). Kontrollides rahanumbreid, sai M.A. teada, et hariduskulutustes on Eesti võrreldes ülejäänud Euroopaga 4-5x maas. Kas me oleme 4-5x andekamad? Siiski mitte. Et edetabelites kiirelt tõusta, tuleb oluliselt rohkem raha panustada.

Kõige olulisem tegevus, mis tõstab Eesti kõrghariduse kvaliteeti ja kuskohast tuleb raha?

SDE – ülikooli tullakse heade õppejõudude pärast. Õppejõudude tase, palk ja järelkasv on kvaliteedi võti. Raha tuleb riigieelarvest.

Reformierakond – RE tõepoolest räägib 100 parima ülikooli hulka tõusmisest. Eesti üldhariduse kvaliteet on suhteliselt hea. Miina-Härma, Hugo Treffner ja veel mõned koolid. See aasta lõpetab ~10500 gümnasisti ja ülikoolidesse võetakse vastu ~18000. Kuskohast see kvaliteet tekkida saab? Kvaliteedi aluseks on konkurents. Mõne ülikooli eelarve on Eesti eelarvest suurem. Raha tuleb erasektorist ja riigieelarvest. Eestis on vaja suurendada ka erasektori rahastust. Kõrgkoolidesse pürgimise konkurents on kõige olulisem.

IRL – Tõnis Lukas alustab taas kõigi tervitamisega. Kvaliteedi saavutamiseks tuleb välistada huvid, mis töötavad kvaliteedi vastu. Näiteks ülikoolipoolne raha hankimise vajadus. Hetkel on valida ebapiisav rahastatus või võimalus raha turult korjata. Seetõttu tuleb kõrgkoolidelt võtta võimalus lisaks tasuta kohtadele samal ajal teenindada ka tasulist avatud ülikooli ja eksterne. Ei saa olla lasta latti alla, et raha teenida. Hädavajadus tuleb ära kaotada. TÜ on veel heas seisus. Piisav rahastamine on eelnevalt öeldu tõttu oluline küsimus. See aasta tõuseb ülikooli koha rahastamine 10%. Kiusatuse õpetada vähem andekaid elimineerime nii, et õpe on tasuta.

Rahvaliit – keeruline on ühte kindlat teemat välja tuua, sest küsimus on keeruline. Kõige lihtsam vastus on suurendada kõrghariduse rahastust. Eestis 1,3% eelarvest. SKP ja majanduse arengut vaadates ei ole suurt rahavoogu oodata. Üliõpilaste arv väheneb. On ebaühtlast taset, aga kvaliteediga pole väga vähe probleeme. Kuidas üliõpilaste tühimik täita? Välisüliõpilastega.

Rohelised – Eestit juhib virisev seltskond. Me elame Eesti kõige rikkamal ajajärgul, kus meil on võimalus teha kõike paremini ja rohkem kui kunagi varem. Ülikoolidel, eriti TÜ-l on röögatult suuremad võimalused kui 92 aastat tagasi. Praegu on ka maailma parim Eesti ülikool. Kõlab nagu suurepärane argument mitte millegi tegemiseks, loodetavasti hr. Tarand tegi nalja. . Välismaistest ülikoolide tabelitest pole mõtet hoolida. Raha võiks haridusele alati rohkem kulutada. Probleem on korruptiivne käitumine – vigased, rumalad ja kallid otsused. Kui neid vältida, siis on juba hea. Keegi ei tööta meelega halvasti ja seega pole rahasüstist palju abi. Õppejõud ei hakka poole rohkem raha saades poole paremini töötama.

Keskerakond – Viisakas tervitus. Ma pole haridusministri kandidaat. Õpimotivatsioon tõuseks oluliselt kui lõpetaja teab enamvähem ametikohta, kuhu ta tööle kavatseb minna. Minu nägevuses on praegu meie kõrgharidus osaliselt tööturust mööda töötamas. Siin on vaja saavutada kokkulepe poliitikute ja tööandjate vahel. Vaja on kokku panna õppekavad, mis on Eesti tööturu jaoks sobivad. See on võimalik kutsehariduse (ja kõrghariduse) baasil. See pole halb kui lõpetajad lähevad välismaale õppima ja tööle kui seal on midagi, mis Eestis pole võimalik. Raha tuleb riigieelarvest, võib olla ka ettevõtjatelt ning ka tudengitelt.

Debati korraldajad: Edaspidi võtame aega. Eestis ühe õppekoha kohta on OSCD riikides üks madalamaid (3x vähem) ja ülikoolide professorikohtadele kandideerib ainult 14% juhul rohkem kui üks inimene.

Kui suure rahanumbri te lubate järgmisel perioodil.

IRL – rahastamine tõuseb iga aastaga, kolme aastaga maksimumi. 30 miljonit krooni [tegelikult eurot] esmakordselt tasuta kõrgharidusele ja 10 miljonit veel. Praeguste prognoosidega eelarve tõus 100-130 miljonit krooni aastas? Enne oli esimene ehmatus, pole raha. Nüüd hüüatused: „See on isetäituv lubadus.“ Kui me ei suuda noor inimesi siia jätta, siis varsti hakkab kokku kukkuma meie kultuuriruum. Eelmisel debatil olid samad numbrid, kuid eurodes, seega oletan, et hr. Lukas tegelikult mõtleb eurosid.

Reformierakond – 125 miljonit krooni enne masu oli mõeldud loodusteaduste stipendiumiteks. Soov muuta õpetajatöö 3 ihaldatuma töökoha ette nagu Soomes. Kui majanduskasv lubab, siis [investeeritakse haridusse täiendavalt] 40 miljonit eurot. Eesti riigi hariduskulud on 7% eelarvest, see on Euroopas kolmas tulemus.

Rohelised – Eesti on raamatupidajate poolt juhitav riik. Alati on probleem, et ei ole raha. Kõigepealt nimekiri asjadest, mida on vaja, siis vaatame, kuskohast raha leida. Eelarve võiks balansist välja viia.

Rahvaliit – konkursile kandideerib vaid üks kandidaat, sest Eestis on vähe inimesi. USA-s on võimalik valida tohutult ning seetõttu on ka õppejõudude rotatsioon palju suurem. Meil pole selliseid inimesi. Rahastamise seostaks protsendiga SKP-st. Peaks OSCD-le järgi jõudma.

SDE – kui prognoositakse 4,5% majanduskasvu aastas, siis küsimus on prioriteetides. Eelarve kasvades pole haridus olnud alati prioriteet. Praeguses seisus ei kujuta Keskerakond [võisin ka valesti kuulda] tasuta kõrghariduse mudelit ette.

Ke – pigem nõus sellega, et põhiprobleem pole selles kui palju meil raha on, vaid kuidas me seda kasutame. Õppekavad tuleb korda saada nii, et need meelitavad panustama ka eraettevõtjaid.

Videoklipp küsitlusest tänavalt.

Üsna mõttetu klipp, mistõttu ma isegi ei ürita seda kokku võtta. Üks küsitletutest oli kaasajateenija Laika Virgin liige Andero Nimmer.

Kuidas on noorte algatustega, näiteks varivalimistega?

IRL – debatile ei too ainult valimised, vaid ka muul ajal vajadus oma vaateid selgitada. Korraldage selliseid üritusi ka valmistevahelisel ajal. Haridusministeerium toetab varivalimisi. Kas anda vanematele hääl laste eest hääli on väga vaieldav. Aga 16aastased võiks valimistel hääletada.

Rohelised – pole mõtet ennast sildistada „nooreks“, sest siis ei võeta niivõrd tõsiselt.

SDE – varivalimised on igati tervitatav valimiskampaania vorm. Debatt on hea. Valmislubadused on pigem ebameeldiv vorm oma vaadete selgitamiseks. Valimisiga on SDE vaidluse all, võiks ka olla 16. Noori küll peetakse kergesti mõjutatavateks, aga vanainimestele lubatakse ainult üht numbrit. [ilmselgelt pension]

Rahvaliit – noored võivad olla teatud asjades kompetentsemad kui võimul olijad. Valimiseelsed debatid on veidi mõttetumad kui muul ajal toimuvad..

Reform – riigi tasandil valimisea langetamine kohalikel valimistel on arutluse all.

Keskerakond – terve organism on see, kus on noori, vanu, naisi, mehi. Kus kõik töötavad aktiivselt.

Kas meil üldse on vajadus venekeelsetel koolidel eesti keelele üle minna?

Rohelised – see reform pole enam tagasi pööratav. Samas, keeleoskus kaob ära oma varasemal kujul. Masintõlkimine areneb, hiljem see laheneb iseenesest. Kogu teema kaob päevakorrast umbes 20 aasta pärast. Sooviks olla nõnda optimistlik, aga vaadates google ja babelfish'i tõlkeprogramme, on tõlkeprogrammidel veel kõvasti areneda. Sarnaseid keeli saab tõlkida suhteliselt väheste vigadega, aga kui keeled on erinevad, muutuvad laused tundmatuseni. Kõnekujunditest ma ei hakka rääkimagi.

IRL – oleks tore kui iga inimene ei ripuks kodumaal masina küljes. Reaalne keeleoskus on oluline ja venekeelsete dilemma on kiiresti mööduv. Ükski teine riik ei suuda panustada nii väiksesse täismahus haridusse nagu me teeme. Kvaliteedi huvides on minna vene gümnaasiumites üle eesti keelele. Oleks vajalik noorte endi vaheline debatt, ilma vanainimeste juuresolekuta. Lukas kui muinsuskaitseliikumise liige nägi, kuidas vanainimesed juhatasid koosolekut ja noored lihtsalt läksid ära, sest sissejuhatus kestis kaks tundi.

Reform – Eesti keelepoliitika on olnud kaasav. Aga nüüd nähti võimalust seda vääralt näidata ja teatud poliitilised jõud sekkusid, et seda oma huvides moonutada. Praegune keelepoliitika on hea.

Keskerakond – küsimusse peaks suhtuma rahulikult. Kuid senini on teatud foobiaid. Elu paneb reeglid paika, inimesed õpivad nagunii eesti keelt. Las asi laheneb ise.

Publik, kas venekeelse õppesuuna kaotamisega tuleks jätkata seniste plaanide järgi?

Saal on ülevoolavalt roheline, samuti kandidaadid.

Ühekaupa küsimused.

Kas reaal- ja humanitaarteaduste õppekohtade arv on praegu õiglaselt jaotatud?

Viis rohelist, üks punane (SDE).

SDE – pigem ebaõiglustunne, sest humanitaaralade õppejõudude plagad on madalamad.

IRL – asi praegu on vääralt mõistetud. Humanitaar -ja sotsiaalvaldkondade alavääristamise mulje võib tuleneda sellest, et majandust ja juurat rahastatakse vähem. Tööjõuturuga üsna heas kooskõlas tellimus. Põhiline hulk õliõpilasi õpib sotsiaalaladel.

Kas keskharidus peaks olema kohustuslik?

Reformierakond, IRL, Rahvaliit – ei peaks olema.

SDE – selles küsimuses on huvitav seis. Erakond ei nõustu. Lisaks gümnaasiumile on kutseharidussüsteem, vormiliselt on nõue õppida olemas. Aga kutseharidusteel on raskem edasi õppida kuna toimub riigieksami punktide järgi vastuvõtt. Kutsekoolide riigieksamite tulemised on aga halvad.

Roheline – kas talupoegade õpilased on võimelised lugema ja kirjutama või mitte. Veider uuesti sama küsimust arutada 200 aastat hiljem. Asi on mõõtepulkades, mitte kohustuslikkuses. [mälu järgi Hr. Tarand seletas, miks noored koolist välja kukuvad]

Reformierakond – segamini hariduskohtustus ja koolikohustus. Kui keskharidus muutub kohustuslikuks, siis kvaliteedijutt jääbki jutuks. Andekamad jäetakse kõrvale, keskendutakse nõrgematele.

IRL – arutelu võib tekkida. Kohustuslikkust mõistetakse erinevalt, läbilohistamisest tuleb hoiduda.

Keskerakond – räägime riigi kohustustest maa ja rahva eest. Üks neist on luua kõikvõimalikud tingimused, et arendada välja oma elanike anded. On mõistlik anda suurepärased võimalused õppida ennast huvitaval alal.

Kas riik peaks rahastama samasid erialasid eri ülikoolides? Kas dubleerimist peaks vähendama?

Kõik on ühte meelt, dubleerimist peab vähendama.

Publiku küsimused:

IRL, kas läheksite koalitsiooni partneriga, kes teie haridusprogrammi läbi ei laseks?

Kui koalitsioon ütleb, et neid haridus ei huvita, siis me nendega koalitsiooni ei lähe. Rahastus peab olema prioriteet, kuid kogu platvorm ei pea olema kinnitatud.

Reformierakond, milliseid samme näete ülikooli sisseastumise muutumise osas?

Autonoomia ja akadeemiline vabadus. Riik peab kõiki koole ühte moodi kohtlema. Teatud latid peavad olema.

Tõnis Lukas, sügisel käisite välja hariduskassa idee, miks see kiirelt kadus? Mid on teie seisukoht nüüd?

IRL on kogu aeg seda meelt olnud, et ühiskond peaks kõrgharidust enam toetama. Kui me ei hakka ülikooli rohkem finantseerima, siis tuleb muid vahendeid leidma. Artikkel tõstatas dilemma.

Reformierakonna kommentaar – hariduskassa idee oli poliitiline ämber.

Tõnis Lukas – sügisene seis nõudis selle küsimuse tõstatamist. Kõigil üliõpilistel üldine osaline õppemaks, nagu OSCD soovitas, pole Eestis perspektiivne. Et seda debatti maha viia, tõstsin uue debati üles.

Rohelised – miks Reformierakonna valimiskavas on punkt, et mida tähendab, et avalikud ülikoolid vabastatakse avalikest piirangutest? Kas see tähendab, et ülikoolid ei pea seadusi täitma ja võivad kasumit teenida?

Reform – väga lihtsustatud nägemus. Mõte on selles, et Tartu Ülikoolil on riikliku ülikooli tunnuseid. Omandivormide paljusus. Viimased seadused on vähendanud avalikõiguslikke piiranguid.

Rahvaliit – kui rääkida tasuta kõrgharidusest, siis hetkel 52% üliõpilastest on riigieelarvevälised. Lukasele küsimus, protsentuaalselt kui paljud üliõpilased saaks tasuta kohtadele?

IRL – on muutunud proportsioon. Tasulistele kohtadele 10000, tasuta kohtadele 8300 õpilast. Tasuta kohtadele kandideerijad on enamasti värskelt gümnaasiumi lõpetanud. Tasulistel on palju neid, kes õpivad vene keeles, inglise keeles, osakoormusega, teise või kolmanda kõrghariduse omandajad. Värsketest tulijatest 54% on tasuta ja ülejäänud tasulistel. Erakõrgkoolidele tuleks kompenseerida aastas umbes 1000 kohta ehk 7-8 miljonit eurot.

Miks me ütleme potentsiaalsete õppijate rahast ära? Tasuta kõrgharidust on meil 36000, 33000 on tasulist. Tulevikus 58000 üliõpilast. Praegu 70000 üliõpilast, 50580 täiskoormusega eestikeelset õppijat. Edaspidi riigieelarvest makstakse 70% tudengite eest, varem 80%. Edaspidi langeb.

Kas oleme huvitatud bakalaureuseõppes välistudengitest?

Rahvaliit – teatud erialadel on vajalik teatud õpinguastmetel ka bakalaureuste vahetus. Väga oluline on luua rahvusvahelisi kontakte. Muudab Eesti atraktiivsemaks.

IRL – oleme huvitatud välisüliõpilastest. Aga seda ei pea tingimata kinni maksma Eesti riik. Paljude üliõpilaste õppekulud maksavad nende sihtkohamaad.

Roheline – kutsume Eestisse välisüliõpilasi, et nad oleksid meie sõbrad. Me ei pea neid kutsuma ainult Hiinast, vaid ka mujalt maadest, kellega me reaalselt tahame sõbrad olla.

Reform – võrdne kohtlemine igal pool. 100000 sakslast tahavad Austriasse, sest seal pole õppemaksu.

SDE – Eestil peaks olema strateegiline suhtumine. On mitmeid võimalusi, vastastikused stipendiumikokkulepped. Riigil peaks olema üldine arusaam ja erialades, mida me ise ei suuda koolitada, peaks olema vahetusvõimalus.

Keskerakond – teatud erialadel saaks propageerida seda, mida me siin Eestis teeme. Stipendiume maksta näiteks saaks soome-ugrilastele.

IRL - 1300 võõrtudengit, liigume edasi 5000 suunas.

Debatil osalejatele üks minut öelda, miks nende kandidaat on parem kui Tõnis Lukas.

Rohelised – milleks olla „parem“, saab ka koostööd teha. Tänane vestus on tegelenud eilsete probleemidega. Aastal 2100 kroonika imestab, et miks kõik inimesed ei ole võimelised omandama 20 aastat haridust? Inimene on õppimisvõimeline loom.

Rahvaliit – õppetoetused ei toeta üliõpilase valikut, tihti on see seotud elukohaga. Kaugel õppimine on kallis. Seda tuleb muuta, et valikud poleks seotud elukohaga. Meie erakonna haridusminister seisaks selle eest.

SDE – meie haridusminister oleks Mart Meri või Peeter Kreitzberg. Mõtlema pani, et rahast rääkisime palju ja ülikooli vabadusest vähe. Reformierakonna seisukohast avalikõiguslike piirangute kohta ei saa ikkagi aru. Oluline on kui palju ülikool saab ise raha suunata.

Reformierakond – olen Tõnise Lukase tööandja esindaja. Koostööd ka edasi, aga ei tea, kas ministrina. Sest mõlemad ei mahu. Kõik erakonnad toonitavad hariduse tähtsust, haridus on majanduse võti. Majandus ongi sellises seisus, et haridust tuleb muuta. Ja siis on meil kõigil võimalus saata oma lapsed kas Eestisse või mujale õppima ning nad tulevad Eestisse tagasi.

Keskerakond – austatud noored, ärge kunagi sättige eesmärgiks olla parem kellestki teisest. Eesmärk peab olema saada parimaks. Ma pakun välja elus töötava mudeli, et õppekavad oleks tööturuga kooskõlas, selle ma viiks haridusministrina ellu.

IRL – kokkuvõtteks, pole midagi selle vastu kui kõigist väitluslaua taga istujatest saaks tulevase riigikogu liikmed.

http://www.youtube.com/watch?v=J3DlQi9YCXg



PS. Mõne päeva jooksul lisan haridusdebati teise vooru.

Hariduspoliitika debatt 8. veebruar 2011.

Sattusin taas ühele valimisdebatile ning otsustasin kuuldu kirja panna. Miks mitte, esiteks saan pärast ise parema ülevaate ja teiseks, aitan oma blogi lugejatel valimistel orinteeruda. Jah, mõlemal. Tsauh! Isiklikud arvamused ja kommentaarid on kursiivis. Rahasummad muutsin vajadusel ümber eurodeks. Mõned asjad jäid kirja panemata seoses mu kirjutamise aeglusega, sealhulgas suurem osa tühjast lobast. Hoiatan, tekst on pikk. :-)

Debatti juhib Rein Toomla.

Erakondade esindajad:

Peep Mardiste (Rohelised)

Tõnis Lukas (IRL)

Mart Meri (SDE)

Paul-Eerik Rummo (Reformierakond)

Aadu Must (Keskerakond)

Edaspidi kasutan lühendeid ja viitan seisukohtadele erakonna nimega.

Kohal on palju noori, tõenäoliselt kuna välja lubati loosida sülearvuti ja muud nänni. Eelnimetatust sain teada alles kohapeal, aga sülearvutist ära ei ütleks.

Rein Toomla. Debatt on kõrghariduse teemaline ja keskendub rahastusele. Toimetulekutoetus, õppelaenud, sotsiaaltoetused ja tasuta kõrgharidus. Kuskohast valimislubadusteks raha tuleb?

Erakonna ja isiklik nägemus 2 minuti jooksul.

IRL – meelitused publiku aadressil. Tasuta kõrgharidusele esitatakse kaks süüdistust: 1) utoopiline, 2) toimub niikuinii. 2010 alustas Eestis 18k, neist 10k RE, 8k REV. Kui hoiame prioriteete, siis üleminek tasuta kõrgharidusele eestikeelsetel õppekavadel esimest korda õppijatele on võimalik ja tuleb.

Keskerakond – Vaimsed võimed on väikese riigi suurim vara. Eestis peab andekad välja selekteerima, muidu me hääbume rahvusena. Kõik helged pead ei pea lõpetama Eestis. Keskerakond on tasuta hariduse idee juba ammu välja pakkunud. Tasuta kõrgharidust saab erinevalt defineerida, päris tasuta kohti pole. Kõik noored ei pea jõudma ülikooli. Igale võimetekohane haridus ja oskused. Raha – sellest räägime edaspidi.

Reform – Rummo ütleb, et ta pole hetkel haridusministri kandidaat. Reform pole ministrikandidaate veel välja kuulutanud ja ei tee seda enne valimisi. Reform on oma erakonna haridusprogrammi ette valmistatud suure hulga inimeste koostööl. Pikem dokument väljastatakse tulevikus. Reformi hariduspoliitika põhiprintsiibid: 1) tuleb tagada eesti kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime. 2) aeg sai otsa, hiljem räägin.

Rohelised – Ka roheliste ministrikandidaadid pole veel selged, peale Kaarel Tarandi, kellest saaks peaminister. Ülikooliõpingute eest tasumine pole kõige tähtsam teema. Roheliste jaoks on oluline majandus ja tööturg. Suurim tööpuudus on vähemharitutel. Innovatsiooni ei saa teha väga hea hariduseta inimesteta. Rohelised – kohustuslik keskharidus. Kui inimesed hakkavad elama 90-100aastaseks, ei saa vähemaga. Kõrgharidusdebatt.

SDE – paljud teemad olid juba 4 aastat tagasi laua peal. Tasuta kõrghariduse teema oli 4 aastat tagasi õhus, nüüd märksa konkreetsemalt laua peal. Kahju, et sellega pole veel edasi mindud. Nüüd on demograafiline situatsioon tasuta kõrgharidusele soodne. Rohkem tähelepanu inimestele kui SKT-le ja hariduse rahvusvahelisele konkurentsile. Väärtustame inimest ja siis selle kaudu oleme ka rahvusvaheliselt heal järjel. Viimane lause oleks võinud olemata olla. Tõsiselt.

Küsimus 1: Üliõpilaste töölkäimine. Kas üliõpilane peaks käima tööl?

Rohelised – pole hea kui tudeng massiivselt tööl käib õpingute ajal. Praktika ja natuke tööd oleks hea. Eestlased käivad liiga palju tööl ja väljalangevus on küllalt suur.

Reform – eesmärk on saavutada olukord, kus ükski võimekas tudeng ei pea loobuma kõrgharidusest majanduslikel põhjustel. Tööharjumuse kujunemine on oluline, aga see ei tohi takistada kooliskäimist.

IRL – 60% tudengitest käivad tööl. Üle poole neist käivad tööl kuna nad ei saa muidu piisavalt raha õppimiseks. Aga ka ligi pool neist käivad hea meelega erialale lähedalasuval alal tööl. Õppetoetused peavad tagama, et üliõpilane ei käiks tööl, et ära elada.

Keskerakond – käisin ise tööl sütt loopimas ja kopajuhina. Mu (Aadu Musta) tudengid käivad veerand kohaga erialasel tööl. Veerand koormusega töötamine on ideaalne lahendus. Doktorandid saavad stipendiumeid. Mõõdukas töö on õige ja ainuke lahendus.

SDE – Üliõpilase töö on õppimine. Tudengipalk peaks katma põhilised kulud. Erialale lähedasel tööl käimine kooli kõrvalt on hea lahendus. Doktorantide toetus on väga väike. Et doktoritöö kirjutamist ja normaalse ajaga lõpetamist soosida, on vaja doktorantide toetust kahekordistada.

IRL ja reform räägivad vajaduspõhisusest. Kuidas süsteemi paremaks muuta?

IRL - noored, kes ei oma töist sissetulekut, peaks saama täistoetusi. Praegune süsteem pole riiklik, otsused tehakse kohapeal. Tingimused on eri õppeasutustes erinevad. Uus vajaduspõhine süsteem peaks toimima riikliku süsteemina. Üliõpilased hakkavad petma - reformierakonna väide 10 aastat tagasi - on alusetu süüdistus.

Reform – stipendiumid ja õppetoetused peavad olema selgelt lahus. Õppetoetus peaks olema vajaduspõhine ja suuremates määrades, mitte ühtlase kihiga kõigile. Vajaduse defineerimine on oluline küsimus. Reformierakond arvab, et ei hakata petma, aga siiski makstakse seni paljudele tudengitele ümbrikupalka. Raske on formuleerida pilti, kuidas vanemad rahastavad oma laste haridust. Toetused peavad olema vajaduspõhised, et kõik võimekad saaks koolis käia. Stipendiumid on seotud õppetulemustega ja riigile oluliste teadusvaldkondade vajadustega.

Keskerakond – maailm on kirev. Stipendiumite süsteem on ennast ammendanud. Eduga sõltuvuses olek on oluline. Toetused on hädavajalikud. Ülikooli ukse taha ei peaks jääma, soovijad peaks saama raha eest õppida. /.../

Registreerimisleht rikkus ülejäänud küsimuste vastuste kuulamise ära.

Kuni 26aastased ei saa nõuda toimetulekutoetust. Tartus sai raha tudengite taotluste tõttu poole aastaga otsa. Kitsaskoht lahendati sellega, et alla 26aastased ei saa toimetulekutoetust.

IRL – koalitsioon startis roosilite ideedega. Süsteemi saab alustada tõusva raha poolt. Koos tasuta haridusega saab startida normaalset õppetoetuste süsteemi juba aastal 2012. Eelnõuga tegeleb uus riigikogu. Meie hinnangul esialgne vajadus on 8 miljonit eurot, et käivitada uut süsteemi 2012.

Ref – Majanduslanguses kärbiti nii, aga nüüd kui läbi sai... Kontseptuaalne segadus Eesti sotsiaaltoetuste süsteemis on endiselt olemas. Õppetoetus ongi toimetulekutoetus.

Kas keegi võiks rääkida numbritest?

Roheline – toetus peaks olema üks, mitte 3-4. Kodanikupalga idee. Tõstes loodusvarade aktsiise, saaks riik maksta igale kodanikule näiteks 80 eurot kuus.

IRL – toimetulekutoetus peaks olema 130 eurot. Praegusest oluliselt suurem summa, saama peaks 30% tudengitest. Osaliselt peaks saama rohkem tudengeid. Kriitika – toimetulekutoetus ei pane rõhku kvaliteedile. Õppekava 100% mahus täitmine on samuti kvaliteedinäitaja.

SDE – õppetoetused tudengipalgaks. 130 eurot ei kata loomulikult kõiki kulusid. Stipendiumid 64 eurot kuus. Tudengite puhul on kentsakas piirata toimetulekutoetusele ligipääsu.

Reformierakond – riigi võimalused on olulised. Missugune number ka ei kõlanud, see ei jää samaks igal aastal. Kasvavad (või kahanevad?) sõltuvalt riigi võimetest.

Küsimus publikust. Kui sageli me vajadust hindame?

Reform – rakenduslik küsimus. Rummo määraks sammuks kalendriaasta või akadeemilise aasta. Liiga sageli selle tõestamine teeb asja liiga keeruliseks. Õpitulemusi arvestades sobiks kaks korda aastas.

IRL – semestrite kaupa. Ülikooli tullakse algusest peale valgelt lehelt. Kaaluti ka rohkem kui 2 korda aastas, aga 2 korda aastas on sobiv. Vajaduspõhisust vaadatakse pere sissetulekuid arvestades. Kui sissetulek on üle ~300 euro pereliikme kohta, siis õigust toetusele pole. Täiskasvanud inimeste sissetulekud kajastuvad maksuametis.

Keskerakond – kaks korda aastas vaadatakse üliõpilaste majanduslik ning õpingute olukord üle ja bürokraatiat pole väga palju.

EÜL ettepanek: tudengite vanemahüvitise määr peaks olema vähemalt 2x alampalgast.

Rohelised – ise vanemapuhkusel kahe lapsega. Toetab EÜL ettepanekut.

Keskerakond – elukestev õpe? Kui lapsed tulevad, siis pole aega õppida, järelikult elu on läbi. Nali. Toetab ettepanekut.

Kui doktorant saab lapse, siis praeguses süsteemis ta saab vanemahüvitist miinimumpalga ulatuses.

Reformierakond – see vajab doktorantide puhul muutmist. Reformierakond ei leia, et vaja oleks muuta kogu süsteemi. St. ei toeta kõigi tudengite hüvitise määra tõstmist. Kas just toetust oluliselt tõsta? Pigem mitte. Ambivalentne suhtumine.

IRL – kõik võimalused tuleb läbi arutada. Pole nõus, et süsteemi mitte muuta. Ülemist osa võiks alla tuua ja siis mõningaid gruppe selle tõttu rohkem toetada. Selle debati võiks taas avada. Süsteemi võiks veidi täiustada. Doktorantidele antakse 2012 töölepingu õigus, nad hakkavad saama toetuse asemel palka. Seega nende sotsiaalsed garantiid paranevad.

SDE – doktorantide ülesanne on kraad kätte saada. On veider, et doktorantidele on pere loomine nii raske. Vanemahüvitist täpsemaks hääletada on oluline.

Keskerakond – demograafiline plahvatus on väga optimistlik. Kasahstanis on päriselt plahvatus. Kas kõigil üliõpilastel toetust tõsta, aga doktorantide olukorra parandamine on kindlasti oluline.

Õppelaenude hüvitamine.

Rohelised – õppelaenude kaotamise taastamine on oluline. Kindlasti peab endise seisu taastama.

Keskerakond – pooldab endise seisu taastamist.

IRL – eelarve lange tingimustes tähendas seda, et need, kes said juba hüvitamise õiguse, ei jäänu sellest ilma. Lihtsalt uusi lepinguid ei sõlmitud. Minu mäletamist mööda ikkagi osad inimesed jäid hammasrataste vahele, aga ei hakka tõendeid otsima praegu. Osa parlamendisaadikud võtsid seda kui süsteemi puhastamist, teised ajutisena. Kõik tudengid ei lähe avalikku sektorisse tööle. Õppelaenud nuumavad pankureid, pankadel pole mingit probleemi võlglaste jahtimisega. Kui võlglane esimest korda kirjale ei vasta, hakkab riik maksma. Süsteemi tuleks muuta. 6,4 miljonit eurot õppelaenuvõlgu on otsene kulu riigile. Selle jaoks läheb igal aastal palju raha. Mingitele elualadele võiks hüvitada tagasimakseid, kui inimesi on sinna vaja.

Sde programmis on avaliku sektorisse tööle minejatele õppelaenuhüvitise saamine.

SDE – on riigi huvides, et avalikus sektoris töötaks haritud inimesed. On endastmõistetav toetada avalikku sektorit.

Reformierakond – olin võimu juures kui õppelaenusüsteemi nurgakivi pandi. Asja mõte oli tõmmata riigiaparaati palju noori inimesi, et välja vahetada vanast süsteemist välja tulnud ametnikke. Kaader tuli välja vahetada, see oli motiiv. Tõmme erasektorisse oli piiride avanemise ajal väga suur ning riigiaparaat oleks jäänud kiratsema. Nüüd on seis nii, et avaliku sektori oluline kontingent saab põhiliselt head töötasu, mitte soodustusi. Õpetajate, päästetöötajate palkasid tuleb võrdses sammus või ennetavalt tõsta, mitte motiveerida lisasoodustuste kaudu. Mis võiks olla ühiskonnale tulus, on liikumine erasektori ja avaliku vahel. Palgapoliitika ei peaks olema väga erinevatel alustel. Igati mõistlik jutt.

Roheliste lepingu idee: õppelaenu hüvitamine kui üliõpilane jätkab kraadiõppes või töötab avalikus sektoris 3-5 aastat?

Rohelised – me ei mõtle selle all riikliku suunamist. Pigem lepingut, et inimene hakkab õppima ja läheb ka doktorantuuri.

IRL – doktorantidest pole puudust, kaitsjatest on. Doktorante on 3000, kaitstakse aastas 150-160. Noored peaks andma ühiskonnale tagasi, aga see võib tagasi lüüa kui ühiskond hakkab takistama noorte rahvusvahelist mobiilsust. Präänik noortele õpetajatele (12800 eurot). Hea märk on see, et kui enne langeti välja 1-2 aastat peale õpetajaks hakkamist, kuna töö on raske, siis nüüd on välja langenud vaid üks. Piitsaga suunamine, kus pole juriidilisi hoobasid, ei tööta. Samuti mõistlik jutt.

SDE – riik peaks looma mingisuguse kaheaastase „järeldoktori pesa“, et saaks taas kohaneda Eestiga. Et tuua maailmas ringi hulkuvaid inimesi Eestisse tagasi. Talendid tagasi? Maailma nägemine on hea, aga peaks ette valmistama, et tagasi tulemine oleks võimalikult pehme.

Reformierakond – edasised töökohakohustused. Täiesti mõeldav leping. Osa debatist, kas haridus on eeskätt avalik- või erahüve. Kui inimene on saanud hariduse teiste kulul, siis tekib moraalne kohustus. Pigem präänik kui piits. Kui ettevõtja maksab, siis tudeng töötab pärast seal ning asi on loomulik. Miks mitte ka riigiga samuti.

Publiku küsimus. Kuhu kadus debatt tõsta õppelaenude piirmäär 60000 aastas? Miks saavad pangad praegu 5%, kui võiks olla 2,5%?

Reformierakond – 2015 peab jõudma 3000 eurose õppelaenuni. Suhe pankadega on selline nagu ta on, kuna omal ajal oli vaja pankasid motiveerida. Riiklik garantii aitas kaasa. Euribor on kõikunud, aga ei tea, kuidas praegu lugu on. Aga pangad on hetkel motiveeritud. Võiks intresside küsimuses pankadega läbi rääkida.

Rohelised – Risk on tudengite kanda. Kas pigem panna natuke juurde? Õpilaste risk, aga piirsumma võiks suurem olla.

Valupunktidest proovivad poliitikud mööda hiilida. Kas kõrghariduse omandamine on 10 aastaga raskemaks muutunud ja kas 3+2 süsteemile üle minek oli viga?

Keskerakond – muid ahvatlusi on rohkem, aga akadeemiliselt veidi kergem. Relatiivselt võibolla raskem. 3+2 üleminek, kolleegid teistest riikidest väidavad, et mõningatele õppeasutustele on see väga vajalik. Sobib tehnikumidele, ei sobi suurematele teadusülikoolidele.

Rohelised – varem oli süsteem kergem, sai pikemalt koolis käia.

IRL – õppekvaliteet nõuab pingutamist. Nüüd kui üliõpilasi on väga palju, siis ei saa loota, et ühiskond maksab 9-10 aastat. Kui üliõpilane ei viitsi vaeva näha, siis ta ei peaks kvaliteetses ülikoolis üldse õppima.

Reform – ei oska öeldagi.

Kas õppejõude on liiga vähe? Kas auditoorium liiga rahvast täis?

(Kui tudeng võtab õppelaenu 2000 eurot 5 aastat järjest, siis ta peab palka saama vähemalt 650 eurot, liisinguid ja muid laene arvestamata. Rahandusministeerium ei pea seda heaks lahenduseks.)

Kuskohast tuleb raha?

SDE – Eesti maksusüsteemi muutmine mingis poliitilises koosmeeles. Tihti tundub, et programm maksab tohutult palju, aga see pole võimatu, rahaline kate on mõeldav. Nagu IRL ütleb, summa pole astronoomiline. 40-45 miljonit eurot.

Keskerakond – olemasolevate ressursside jaotamine. Prioriteet ei tähenda seda, et peab ainult seda valdkonda toetama. Maksupoliitika mõttes on keskerakond lähedal SDE-le.

IRL – hariduse rahastamise suurendamine ja tasuta kõrgharidus on IRL-i suurim valimislubadus. 4 aasta pärast nõuab tasuta kõrgharidus umbkaudu 30 miljonit eurot, õppekeskkonna parandamist arvestades 40 miljonit. Järgmise aasta eelarve prognoositav kasv on 130 miljonit eurot. Üleminek on juba alanud, ülikoolide üldine rahastamine tõuseb varsti 10%. Midagi ei käi üle jõu, oleme juba sinna teel.

Reformierakond – raha tuleb riigieelarvest. Majanduslanguse tingimustes kulutused haridusele tõusid. Ja see trend püsib. Kui inimesel on raha, siis miks välistada tema ülikooli pääsemine? Üle tuleb vaadata Eesti praegune kõrgkoolide maastik. Paljud neist teevad pildi kirjuks, võtavad eraraha, aga ei anna midagi vastu.

Rohelised – moodne ja tark majandus, ilma hariduseta sinna ei saa. Rohelised soovitavad põlevkivi ettevõtetelt rohkem küsida. Ülikoolidele rohkem raha, aga nende peab autonoomia jääma.

Üldkokkuvõtteks võib öelda, et IRL domineeris debatti, kuna haridustemaatika on ikkagi nende valimiste põhipunkt. Reformierakond oli samuti igati tasemel. Erinevalt teistest kandidaatidest oli neil korraga knowhow ja korralik ettevalmistus. Seetõttu on neil ka märksa rohkem teksti. Teised erakonnad jäid nõrgaks, kas siis ettevalmistuselt või muudel põhjustel. Rohelistel olid mõned huvitavad ideed. Aadu Must oli karismaatiline nagu alati, paraku jäädes liialt üldsõnaliseks. SDE muretses põhiliselt doktorantide pärast. Pikemalt juurdlema ei hakka, sest kõht on tühi ja aeg loengusse minna.

18. veebruaril 2011 eurokolledžis uus haridusteemaline debatt.

Väike muinasjutt muffinitest.

Soundtrack. http://www.youtube.com/watch?v=iucKTsP3iJ4

Kord lumivalgete tiibadega ingel, korrumpeeritud eboniitsete šokolaadimuffinite poolt langes ja langes veel. Tiireldes maa poole, suled lendamas ja muffinite must ahvatlus levimas tema sulgedesse. Šokolaadist tiivad on rasked, nendega ei saa lennata. Maapind aina lähenes ja lähenes kuni pidi saabuma vältimatu lõpp. Kui tegemist poleks ingliga.

Ta langes edasi maakera südamiku poole. Tulekeeled limpsisid ta tiibu, tuhanded piinatud hinged haarasid tema järele. Kuid kõik, mis neile käte vahele jäi, oli šokolaad. Nad lakkusid seda oma sõrmedelt, kuid see maitses nagu kurbus ja nälg. Ning nad valasid pisaraid oma kuritegude eest. Vähemalt nad nägid üht inglit langemas.

Leegid muutusid aina kuumemaks ja painajalikud košmaarid ründasid ingli hinge. Ta tiivad võtsid tuld, šokolaad lahvatas leekidesse. Ühest leegipahmakast läbi tulles nägi ingel põrgu põhja. Ta proovis tiibu raputada, et ehk pääseda. Kuid tiibadest olid järel vaid hõbedased luud. Ta maandus imekombel ühele põlvele. Kuid tiivad purunesid tuhandeks sädelevaks killuks.

Mööda jalutas Lucifer, kes küsis: "Mida sa siin teed?"

Ja ingel vastas: "Ma eksisin."

Lucifer: "Mida sa oma eksimusest õppisid?"

Ingel: "Et sokolaadiga ei tohiks liialdada :D"

Lucifer vastas: "Ära kunagi plaani süüa oma emale mõeldud muffineid. Kao mu silmist!"

Ja ingel tundis ennast nii kergelt.

"Kuid mul ei ole tiibu, kuidas ma siit pääsen?"

"Võta see," ütles Lucifer ja ulatas inglile deltaplaani, "siia kuuluvad vaid need, kes oma ema muffinid päriselt ära sõid."

Tuulehoog viis ingli aina kõrgemale ja kõrgemale. Läbi hukkunud hingede allee, üle kadunud hingede kaarsilla. Nii pühalik, nii deltaplaaniga. Läbi põrgu, läbi maapinna, nii kõrgele kõrgele ära.

Aja möödudes kasvasid inglile uued tiivad. Majesteetlikud ja kohevad. Kuid vasaku tiiva siseküljele jäi igaveseks üks väike must sulg.

Lõpp.

Viimati kirjutasin 2010 suvel toimunud reisist. Mis juhtus kahel edasisel päeval? Ütleme nii, et detailid jäävad Rumeeniasse ja minu mällu. Lisan vaid fragmendid, mille abil huvilised saavad mõtteid mõlgutada. Päike, kohalik õlu, sohvasurfajad, ülihea muusika, kallistus Siernia lauljannalt ja tõdemus, et inimestega suhtlemine on tegelikult väga kerge kui ainult initsiatiivi näidata. Muudangi oma blogi nime, kuna enam ma pole nähtamatu.

Miks ma tegelikult seda postitust kirja panema hakkasin, on aga tagasiside ja oma subjektiivne nägemus baka kokkutulekul toimunust. Nüüd enam ei viitsi, aga teen ikka.

Autotranspordiga läks üpris hästi. Arvasin, et inimeste näod ja suud seisavad kogu sõidu. Aga võta näpust, jutt läks kohe käima. Ja kuidas siis saab pohmellis naisterahvast mitte õrritada. Autoaknast välja vaadates oli näha lund, raagus puid, surnud kassi ja elusat metskitse. Õnneks ma ei pidanud aknast välja vaatama, sest see oleks olnud üks igav teekond.

Kohale jõudes kogunesid inimesed oma suurematesse või väiksematesse seltskondadesse, peale mõne foreveralone (internetimeem) näoga indiviidi. Randomi toodud iirisest tellis ühendas inimesi.

Tutvusringis igaüks ennast seekord ei tutvustanudki, millest on kahju. Aga ma kasutasin võimalust, et ümber lükata oma hüüdnime väärtõlgendus. Nimelt, Clawson ei tähenda küünisepoega, vaid küünised küljes. Nagu Wolverine, kes juhuslikult on mu lemmik koomiksikangelane. Kuigi hüüdnimi sündis hoopis ühest mängust, kus mu tegelane sai küüniseid kanda. Aga see selleks.

Trashi ettekanne oli huvitav autorikaitse aspektist. Kahjuks plaadi väljaandmise asi ja eriti alternatiivne muusika jätavad külmaks.

Peale seda algas fotojaht. Võistkonnad sai ise valida, mis tähendas, et inimesed hea meelega lasid lõimumise üle. Tartu krooksuseltskond formuleerus ümber fotoklubiks umbes 10 sekundiga. Pilte oli lõbus teha ja mõned neist olid küllaltki vallatud (mistõttu ma neid oma arvutist kaugemale ei lase).

Aga fotajaht lõppes enneaegselt ja algas viktoriin. Õnneks ise ma ei pidanud osalema, sest olin enda peale võtnud muusikaküsimuse. Heli miksida on kusjuures päris lõbus. Proovisin genky ja Taneli soovitusel üle võistkondade õla piiluda, aga see oli lihtsalt veider. Nagu üks kindel bakalane, kes seda kogu ürituse tegi. Alati lähedal, aga mitte kunagi seltskonnas. Niisiis ma läksin genkyga koos laudu koristama hoopis. Kerin edasi. Heliküsimus oli vist liiga lihtne, aga ma ei tahtnud väga keerulisi meloodiaid tagurpidi käima panna.

Siis saabus õhtu tipphetk, söögiaeg. Mu karismal oli juba näljast penalty (New Vegas pun). Supp oli päris hea ja sai end Vabarnamehele tutvustatud. Ilmselt oli faux pas talle öelda, et ma käin baka foorumis trollimas, kuid loodan, et see andestatakse mulle. Nagu mina andestan Ahtile, kes rääkis kohe peale seda poolele lauale minu raskustest naise leidmisel. Veidi piinlik on. :D

Edasi. Kui Alo veinipudeliga peamajja jõudis, oli Glaurungi viktoriin juba alanud. Mis pole tegelikult probleem, sest ma poleks nagunii võitnud. Asusin küsimuste asemel veinipudelit lahendama. Seejärel algas grupipildi epopöa. Ja kui peaaegu kõik pildid olid tehtud, jalutas sisse Andrei. Vähemalt fotoaparaat ei olnud välguga.

Veiniklaas käes sai Shiroga kohtutud, kes mainis, et Miyako klubi rahvas on jälle omaette. Ja et peaks nendega rohkem suhtlema ja klubiga liituma. Selle peale kostsin: "Kuidas oleks kohe praegu." Ja selles lauanurgas ma suurema osa õhtust veetsingi. Jututeemadeks downi sündroomiga lapsed, kõhutants ja kõik, mis sinna vahele jääb. Kõhutantsu jutu peale vedasin Kuroneko tantsima, mis oli nauditav. Karjas ilma särkideta ringi hüppamine on tore, aga paaristants on midagi muud. Loomulikult minu tänu ka kõigile teistele neiudele, kes minuga koos tantsisid. Õppisin paar uut liigutust nende 3 tunni jooksul, mis tantsitud sai.

Peale tantsu läksin pesema, sest seda mitte teha olnuks lihtsalt patune. Tagasi tulles rüüpasin vaheldumisi õlut ja energiajooki ning kuulasin Ummi muresid. Kui tantsuõhtu läbi sai, külastasin ka karaokeööd, kuigi hääl oli müstilisel kombel juba ammu kadunud. Laua äärde tagasi minnes MyLeafy serveeris mulle ühe klaasi koolat rummiga, tänud. Ja viimased tunnid veetsin veel rääkides. 7 paiku hommikul kobisin magama.

Ärgates oli draakonihingeõhk, aga muidu hea olla. Ei mingit "veel 5 minutit" jama. Käbe riidesse, raevukas hambapesu ja nägu naerul hommikusöögile. Sest mulle kohutaval kombel meeldib vaadata pohmakanägusid. Kahtlemata õel minust ja võibolla karmavõla tõttu olen hetkel vastiku külmetusega. Aga asi on seda väärt. Nii kaua kuni Random näppima ei läinud, lasin saalile reibast metalit.

Üllatuslikult Mati ja delos ei olnudki hommikuks surnud, vaid ärkasid üles ja isegi sõid hommikust. Lõpetasime fotojahi, mis oli isegi lahe. Ma ei mäletanudki, et kätelseis nii lihtne oleks. Suur osa võistkondadest nii reipad ei olnud ja fotojahi lõpetas vaid 4 võistkonda. Kuna žürii oli ammu kadunud, võitsid kõik. Publiku lemmikud olid loomulikult need pildid, kus võimalikult vähe riideid oli. Kuna kõik olid kurnatud, siis vaadati piltide vaheldumist seisvate nägudega.

Kojusõit oli jälle lõbus. Boonusena visati mind ühika kõrval maha.

Korraldusliku poole pealt ei häirinudki see, et kava kuidagi ei järgitud. Pigem see, et kuigi seltskondlikud tegevused olid (vähemalt ma arvan nii) mõeldud inimesi uutega tutvustama, toimisid valikumehhanismid nii, et kõik hängisid oma sõpradega. Fotojaht tahtlikult ja viktoriin tahtmatult. Ausalt öeldes oli inimestel nendest üsna suva, kõik tahtsid lihtsalt omavahel juttu ajada.

Veel mõned asjad. Sauna ei läinud, sest jääauku polnud. Randomiga vaidlesin nagu alati, reaalselt mingit vahet poleks. Poleks pidanud ilma sallita peamajast külalistemajja silkama. Ja haiged inimesed oleks pidanud koju jääma.

Sellest vast piisab, juuli paiku teen uue postituse. :P