kolmapäev, 9. veebruar 2011

Hariduspoliitika debatt 8. veebruar 2011.



Sattusin taas ühele valimisdebatile ning otsustasin kuuldu kirja panna. Miks mitte, esiteks saan pärast ise parema ülevaate ja teiseks, aitan oma blogi lugejatel valimistel orinteeruda. Jah, mõlemal. Tsauh! Isiklikud arvamused ja kommentaarid on kursiivis. Rahasummad muutsin vajadusel ümber eurodeks. Mõned asjad jäid kirja panemata seoses mu kirjutamise aeglusega, sealhulgas suurem osa tühjast lobast. Hoiatan, tekst on pikk. :-)


Debatti juhib Rein Toomla.


Erakondade esindajad:

Peep Mardiste (Rohelised)

Tõnis Lukas (IRL)

Mart Meri (SDE)

Paul-Eerik Rummo (Reformierakond)

Aadu Must (Keskerakond)

Edaspidi kasutan lühendeid ja viitan seisukohtadele erakonna nimega.


Kohal on palju noori, tõenäoliselt kuna välja lubati loosida sülearvuti ja muud nänni. Eelnimetatust sain teada alles kohapeal, aga sülearvutist ära ei ütleks.


Rein Toomla. Debatt on kõrghariduse teemaline ja keskendub rahastusele. Toimetulekutoetus, õppelaenud, sotsiaaltoetused ja tasuta kõrgharidus. Kuskohast valimislubadusteks raha tuleb?


Erakonna ja isiklik nägemus 2 minuti jooksul.


IRL – meelitused publiku aadressil. Tasuta kõrgharidusele esitatakse kaks süüdistust: 1) utoopiline, 2) toimub niikuinii. 2010 alustas Eestis 18k, neist 10k RE, 8k REV. Kui hoiame prioriteete, siis üleminek tasuta kõrgharidusele eestikeelsetel õppekavadel esimest korda õppijatele on võimalik ja tuleb.


Keskerakond – Vaimsed võimed on väikese riigi suurim vara. Eestis peab andekad välja selekteerima, muidu me hääbume rahvusena. Kõik helged pead ei pea lõpetama Eestis. Keskerakond on tasuta hariduse idee juba ammu välja pakkunud. Tasuta kõrgharidust saab erinevalt defineerida, päris tasuta kohti pole. Kõik noored ei pea jõudma ülikooli. Igale võimetekohane haridus ja oskused. Raha – sellest räägime edaspidi.


Reform – Rummo ütleb, et ta pole hetkel haridusministri kandidaat. Reform pole ministrikandidaate veel välja kuulutanud ja ei tee seda enne valimisi. Reform on oma erakonna haridusprogrammi ette valmistatud suure hulga inimeste koostööl. Pikem dokument väljastatakse tulevikus. Reformi hariduspoliitika põhiprintsiibid: 1) tuleb tagada eesti kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime. 2) aeg sai otsa, hiljem räägin.


Rohelised – Ka roheliste ministrikandidaadid pole veel selged, peale Kaarel Tarandi, kellest saaks peaminister. Ülikooliõpingute eest tasumine pole kõige tähtsam teema. Roheliste jaoks on oluline majandus ja tööturg. Suurim tööpuudus on vähemharitutel. Innovatsiooni ei saa teha väga hea hariduseta inimesteta. Rohelised – kohustuslik keskharidus. Kui inimesed hakkavad elama 90-100aastaseks, ei saa vähemaga. Kõrgharidusdebatt.


SDE – paljud teemad olid juba 4 aastat tagasi laua peal. Tasuta kõrghariduse teema oli 4 aastat tagasi õhus, nüüd märksa konkreetsemalt laua peal. Kahju, et sellega pole veel edasi mindud. Nüüd on demograafiline situatsioon tasuta kõrgharidusele soodne. Rohkem tähelepanu inimestele kui SKT-le ja hariduse rahvusvahelisele konkurentsile. Väärtustame inimest ja siis selle kaudu oleme ka rahvusvaheliselt heal järjel. Viimane lause oleks võinud olemata olla. Tõsiselt.


Küsimus 1: Üliõpilaste töölkäimine. Kas üliõpilane peaks käima tööl?


Rohelised – pole hea kui tudeng massiivselt tööl käib õpingute ajal. Praktika ja natuke tööd oleks hea. Eestlased käivad liiga palju tööl ja väljalangevus on küllalt suur.


Reform – eesmärk on saavutada olukord, kus ükski võimekas tudeng ei pea loobuma kõrgharidusest majanduslikel põhjustel. Tööharjumuse kujunemine on oluline, aga see ei tohi takistada kooliskäimist.


IRL – 60% tudengitest käivad tööl. Üle poole neist käivad tööl kuna nad ei saa muidu piisavalt raha õppimiseks. Aga ka ligi pool neist käivad hea meelega erialale lähedalasuval alal tööl. Õppetoetused peavad tagama, et üliõpilane ei käiks tööl, et ära elada.


Keskerakond – käisin ise tööl sütt loopimas ja kopajuhina. Mu (Aadu Musta) tudengid käivad veerand kohaga erialasel tööl. Veerand koormusega töötamine on ideaalne lahendus. Doktorandid saavad stipendiumeid. Mõõdukas töö on õige ja ainuke lahendus.


SDE – Üliõpilase töö on õppimine. Tudengipalk peaks katma põhilised kulud. Erialale lähedasel tööl käimine kooli kõrvalt on hea lahendus. Doktorantide toetus on väga väike. Et doktoritöö kirjutamist ja normaalse ajaga lõpetamist soosida, on vaja doktorantide toetust kahekordistada.


IRL ja reform räägivad vajaduspõhisusest. Kuidas süsteemi paremaks muuta?


IRL - noored, kes ei oma töist sissetulekut, peaks saama täistoetusi. Praegune süsteem pole riiklik, otsused tehakse kohapeal. Tingimused on eri õppeasutustes erinevad. Uus vajaduspõhine süsteem peaks toimima riikliku süsteemina. Üliõpilased hakkavad petma - reformierakonna väide 10 aastat tagasi - on alusetu süüdistus.


Reform – stipendiumid ja õppetoetused peavad olema selgelt lahus. Õppetoetus peaks olema vajaduspõhine ja suuremates määrades, mitte ühtlase kihiga kõigile. Vajaduse defineerimine on oluline küsimus. Reformierakond arvab, et ei hakata petma, aga siiski makstakse seni paljudele tudengitele ümbrikupalka. Raske on formuleerida pilti, kuidas vanemad rahastavad oma laste haridust. Toetused peavad olema vajaduspõhised, et kõik võimekad saaks koolis käia. Stipendiumid on seotud õppetulemustega ja riigile oluliste teadusvaldkondade vajadustega.


Keskerakond – maailm on kirev. Stipendiumite süsteem on ennast ammendanud. Eduga sõltuvuses olek on oluline. Toetused on hädavajalikud. Ülikooli ukse taha ei peaks jääma, soovijad peaks saama raha eest õppida. /.../


Registreerimisleht rikkus ülejäänud küsimuste vastuste kuulamise ära.


Kuni 26aastased ei saa nõuda toimetulekutoetust. Tartus sai raha tudengite taotluste tõttu poole aastaga otsa. Kitsaskoht lahendati sellega, et alla 26aastased ei saa toimetulekutoetust.


IRL – koalitsioon startis roosilite ideedega. Süsteemi saab alustada tõusva raha poolt. Koos tasuta haridusega saab startida normaalset õppetoetuste süsteemi juba aastal 2012. Eelnõuga tegeleb uus riigikogu. Meie hinnangul esialgne vajadus on 8 miljonit eurot, et käivitada uut süsteemi 2012.


Ref – Majanduslanguses kärbiti nii, aga nüüd kui läbi sai... Kontseptuaalne segadus Eesti sotsiaaltoetuste süsteemis on endiselt olemas. Õppetoetus ongi toimetulekutoetus.


Kas keegi võiks rääkida numbritest?


Roheline – toetus peaks olema üks, mitte 3-4. Kodanikupalga idee. Tõstes loodusvarade aktsiise, saaks riik maksta igale kodanikule näiteks 80 eurot kuus.


IRL – toimetulekutoetus peaks olema 130 eurot. Praegusest oluliselt suurem summa, saama peaks 30% tudengitest. Osaliselt peaks saama rohkem tudengeid. Kriitika – toimetulekutoetus ei pane rõhku kvaliteedile. Õppekava 100% mahus täitmine on samuti kvaliteedinäitaja.


SDE – õppetoetused tudengipalgaks. 130 eurot ei kata loomulikult kõiki kulusid. Stipendiumid 64 eurot kuus. Tudengite puhul on kentsakas piirata toimetulekutoetusele ligipääsu.


Reformierakond – riigi võimalused on olulised. Missugune number ka ei kõlanud, see ei jää samaks igal aastal. Kasvavad (või kahanevad?) sõltuvalt riigi võimetest.


Küsimus publikust. Kui sageli me vajadust hindame?


Reform – rakenduslik küsimus. Rummo määraks sammuks kalendriaasta või akadeemilise aasta. Liiga sageli selle tõestamine teeb asja liiga keeruliseks. Õpitulemusi arvestades sobiks kaks korda aastas.


IRL – semestrite kaupa. Ülikooli tullakse algusest peale valgelt lehelt. Kaaluti ka rohkem kui 2 korda aastas, aga 2 korda aastas on sobiv. Vajaduspõhisust vaadatakse pere sissetulekuid arvestades. Kui sissetulek on üle ~300 euro pereliikme kohta, siis õigust toetusele pole. Täiskasvanud inimeste sissetulekud kajastuvad maksuametis.


Keskerakond – kaks korda aastas vaadatakse üliõpilaste majanduslik ning õpingute olukord üle ja bürokraatiat pole väga palju.


EÜL ettepanek: tudengite vanemahüvitise määr peaks olema vähemalt 2x alampalgast.


Rohelised – ise vanemapuhkusel kahe lapsega. Toetab EÜL ettepanekut.


Keskerakond – elukestev õpe? Kui lapsed tulevad, siis pole aega õppida, järelikult elu on läbi. Nali. Toetab ettepanekut.


Kui doktorant saab lapse, siis praeguses süsteemis ta saab vanemahüvitist miinimumpalga ulatuses.


Reformierakond – see vajab doktorantide puhul muutmist. Reformierakond ei leia, et vaja oleks muuta kogu süsteemi. St. ei toeta kõigi tudengite hüvitise määra tõstmist. Kas just toetust oluliselt tõsta? Pigem mitte. Ambivalentne suhtumine.


IRL – kõik võimalused tuleb läbi arutada. Pole nõus, et süsteemi mitte muuta. Ülemist osa võiks alla tuua ja siis mõningaid gruppe selle tõttu rohkem toetada. Selle debati võiks taas avada. Süsteemi võiks veidi täiustada. Doktorantidele antakse 2012 töölepingu õigus, nad hakkavad saama toetuse asemel palka. Seega nende sotsiaalsed garantiid paranevad.


SDE – doktorantide ülesanne on kraad kätte saada. On veider, et doktorantidele on pere loomine nii raske. Vanemahüvitist täpsemaks hääletada on oluline.


Keskerakond – demograafiline plahvatus on väga optimistlik. Kasahstanis on päriselt plahvatus. Kas kõigil üliõpilastel toetust tõsta, aga doktorantide olukorra parandamine on kindlasti oluline.


Õppelaenude hüvitamine.


Rohelised – õppelaenude kaotamise taastamine on oluline. Kindlasti peab endise seisu taastama.


Keskerakond – pooldab endise seisu taastamist.


IRL – eelarve lange tingimustes tähendas seda, et need, kes said juba hüvitamise õiguse, ei jäänu sellest ilma. Lihtsalt uusi lepinguid ei sõlmitud. Minu mäletamist mööda ikkagi osad inimesed jäid hammasrataste vahele, aga ei hakka tõendeid otsima praegu. Osa parlamendisaadikud võtsid seda kui süsteemi puhastamist, teised ajutisena. Kõik tudengid ei lähe avalikku sektorisse tööle. Õppelaenud nuumavad pankureid, pankadel pole mingit probleemi võlglaste jahtimisega. Kui võlglane esimest korda kirjale ei vasta, hakkab riik maksma. Süsteemi tuleks muuta. 6,4 miljonit eurot õppelaenuvõlgu on otsene kulu riigile. Selle jaoks läheb igal aastal palju raha. Mingitele elualadele võiks hüvitada tagasimakseid, kui inimesi on sinna vaja.


Sde programmis on avaliku sektorisse tööle minejatele õppelaenuhüvitise saamine.


SDE – on riigi huvides, et avalikus sektoris töötaks haritud inimesed. On endastmõistetav toetada avalikku sektorit.


Reformierakond – olin võimu juures kui õppelaenusüsteemi nurgakivi pandi. Asja mõte oli tõmmata riigiaparaati palju noori inimesi, et välja vahetada vanast süsteemist välja tulnud ametnikke. Kaader tuli välja vahetada, see oli motiiv. Tõmme erasektorisse oli piiride avanemise ajal väga suur ning riigiaparaat oleks jäänud kiratsema. Nüüd on seis nii, et avaliku sektori oluline kontingent saab põhiliselt head töötasu, mitte soodustusi. Õpetajate, päästetöötajate palkasid tuleb võrdses sammus või ennetavalt tõsta, mitte motiveerida lisasoodustuste kaudu. Mis võiks olla ühiskonnale tulus, on liikumine erasektori ja avaliku vahel. Palgapoliitika ei peaks olema väga erinevatel alustel. Igati mõistlik jutt.


Roheliste lepingu idee: õppelaenu hüvitamine kui üliõpilane jätkab kraadiõppes või töötab avalikus sektoris 3-5 aastat?


Rohelised – me ei mõtle selle all riikliku suunamist. Pigem lepingut, et inimene hakkab õppima ja läheb ka doktorantuuri.


IRL – doktorantidest pole puudust, kaitsjatest on. Doktorante on 3000, kaitstakse aastas 150-160. Noored peaks andma ühiskonnale tagasi, aga see võib tagasi lüüa kui ühiskond hakkab takistama noorte rahvusvahelist mobiilsust. Präänik noortele õpetajatele (12800 eurot). Hea märk on see, et kui enne langeti välja 1-2 aastat peale õpetajaks hakkamist, kuna töö on raske, siis nüüd on välja langenud vaid üks. Piitsaga suunamine, kus pole juriidilisi hoobasid, ei tööta. Samuti mõistlik jutt.


SDE – riik peaks looma mingisuguse kaheaastase „järeldoktori pesa“, et saaks taas kohaneda Eestiga. Et tuua maailmas ringi hulkuvaid inimesi Eestisse tagasi. Talendid tagasi? Maailma nägemine on hea, aga peaks ette valmistama, et tagasi tulemine oleks võimalikult pehme.


Reformierakond – edasised töökohakohustused. Täiesti mõeldav leping. Osa debatist, kas haridus on eeskätt avalik- või erahüve. Kui inimene on saanud hariduse teiste kulul, siis tekib moraalne kohustus. Pigem präänik kui piits. Kui ettevõtja maksab, siis tudeng töötab pärast seal ning asi on loomulik. Miks mitte ka riigiga samuti.


Publiku küsimus. Kuhu kadus debatt tõsta õppelaenude piirmäär 60000 aastas? Miks saavad pangad praegu 5%, kui võiks olla 2,5%?


Reformierakond – 2015 peab jõudma 3000 eurose õppelaenuni. Suhe pankadega on selline nagu ta on, kuna omal ajal oli vaja pankasid motiveerida. Riiklik garantii aitas kaasa. Euribor on kõikunud, aga ei tea, kuidas praegu lugu on. Aga pangad on hetkel motiveeritud. Võiks intresside küsimuses pankadega läbi rääkida.


Rohelised – Risk on tudengite kanda. Kas pigem panna natuke juurde? Õpilaste risk, aga piirsumma võiks suurem olla.


Valupunktidest proovivad poliitikud mööda hiilida. Kas kõrghariduse omandamine on 10 aastaga raskemaks muutunud ja kas 3+2 süsteemile üle minek oli viga?


Keskerakond – muid ahvatlusi on rohkem, aga akadeemiliselt veidi kergem. Relatiivselt võibolla raskem. 3+2 üleminek, kolleegid teistest riikidest väidavad, et mõningatele õppeasutustele on see väga vajalik. Sobib tehnikumidele, ei sobi suurematele teadusülikoolidele.


Rohelised – varem oli süsteem kergem, sai pikemalt koolis käia.


IRL – õppekvaliteet nõuab pingutamist. Nüüd kui üliõpilasi on väga palju, siis ei saa loota, et ühiskond maksab 9-10 aastat. Kui üliõpilane ei viitsi vaeva näha, siis ta ei peaks kvaliteetses ülikoolis üldse õppima.


Reform – ei oska öeldagi.


Kas õppejõude on liiga vähe? Kas auditoorium liiga rahvast täis?


(Kui tudeng võtab õppelaenu 2000 eurot 5 aastat järjest, siis ta peab palka saama vähemalt 650 eurot, liisinguid ja muid laene arvestamata. Rahandusministeerium ei pea seda heaks lahenduseks.)


Kuskohast tuleb raha?


SDE – Eesti maksusüsteemi muutmine mingis poliitilises koosmeeles. Tihti tundub, et programm maksab tohutult palju, aga see pole võimatu, rahaline kate on mõeldav. Nagu IRL ütleb, summa pole astronoomiline. 40-45 miljonit eurot.


Keskerakond – olemasolevate ressursside jaotamine. Prioriteet ei tähenda seda, et peab ainult seda valdkonda toetama. Maksupoliitika mõttes on keskerakond lähedal SDE-le.


IRL – hariduse rahastamise suurendamine ja tasuta kõrgharidus on IRL-i suurim valimislubadus. 4 aasta pärast nõuab tasuta kõrgharidus umbkaudu 30 miljonit eurot, õppekeskkonna parandamist arvestades 40 miljonit. Järgmise aasta eelarve prognoositav kasv on 130 miljonit eurot. Üleminek on juba alanud, ülikoolide üldine rahastamine tõuseb varsti 10%. Midagi ei käi üle jõu, oleme juba sinna teel.


Reformierakond – raha tuleb riigieelarvest. Majanduslanguse tingimustes kulutused haridusele tõusid. Ja see trend püsib. Kui inimesel on raha, siis miks välistada tema ülikooli pääsemine? Üle tuleb vaadata Eesti praegune kõrgkoolide maastik. Paljud neist teevad pildi kirjuks, võtavad eraraha, aga ei anna midagi vastu.


Rohelised – moodne ja tark majandus, ilma hariduseta sinna ei saa. Rohelised soovitavad põlevkivi ettevõtetelt rohkem küsida. Ülikoolidele rohkem raha, aga nende peab autonoomia jääma.


Üldkokkuvõtteks võib öelda, et IRL domineeris debatti, kuna haridustemaatika on ikkagi nende valimiste põhipunkt. Reformierakond oli samuti igati tasemel. Erinevalt teistest kandidaatidest oli neil korraga knowhow ja korralik ettevalmistus. Seetõttu on neil ka märksa rohkem teksti. Teised erakonnad jäid nõrgaks, kas siis ettevalmistuselt või muudel põhjustel. Rohelistel olid mõned huvitavad ideed. Aadu Must oli karismaatiline nagu alati, paraku jäädes liialt üldsõnaliseks. SDE muretses põhiliselt doktorantide pärast. Pikemalt juurdlema ei hakka, sest kõht on tühi ja aeg loengusse minna.


18. veebruaril 2011 eurokolledžis uus haridusteemaline debatt.

5 kommentaari:

  1. Ja sinu enda arvamus?
    Järgnevalt minu seisukoht:
    Üldiselt praegune süsteem toimib - riik suunab eelarveliste kohtade arvuga oma vajadusi ning kui keegi ikka tõsiselt tahab, siis saab koha koolis osta. Pigem tuleks kohtasid vähendada - koole liita, sest kõrghariduse tase Eestis on väga kõikuv.
    Toetus - stipendiumid peaksid tõusma. Nn "toimetulekutoetus" ei peaks olema mitte niivõrd rahana kätte kui soodustuste pakkumisena ühiselamus elamiseks jne.
    Doktor peaks saama ikka töötasu ning see loomulikult kõrgem praegusest, sest doktorandid on juba sellises vanuses, kus tuleb hakata valima elu-kool vahel..
    See, kas laenu hüvitatakse, peaks olema siiski tööle minnes lepingu läbirääkimiste küsimus. Riik võiks võtta selle avaliku sektori töötajate puhul ehk heaks tavaks. Laste saamise puhul õppelaenu hüvitamine aga peab jätkuma.

    VastaKustuta
  2. Pool vastust oli valmis, aga siis brauser sulges ennast. Enda arvamuse lisan siis kui mul enam uni pole.

    Alo

    VastaKustuta
  3. Tasuta kõrgharidus. Olen pigem pooldaval seisukohal. Roheliste idee muuta keskharidus kohustuslikuks võib tunduda raskesti teostatav ja liiga varajane, aga laiemas perspektiivis on see osa ajaloolisest protsessist, mis algas Eestis XVIII sajandi lõpus. Alguses kohustusliku katekismuse pähe õppimisega ning sealt aina edasi suurema hulga hariduse poole. Ühiskond muutub ja nõuab aina rohkem teadmisi, et selles orienteeruda. Varem või hiljem on bakalaureus asendanud praeguse gümnaasiumi. Mida vähem takistusi on bakalaureuse omandamisel, seda parem ühiskonnale.

    Lisaks sellele valitseb erakondade vahel teatud konsensus, et Eesti peaks saavutama teadmispõhise majanduse. Ja sellest tulenevalt on hariduse rahastamine prioriteet. Kuidas täpselt, on detailide küsimus, aga ükski erakond ei sea haridusse investeerimise suurendamise vajadust küsimuse alla.

    Riiklikke vajadusi saab suunata ka porgandiga ehk stipendiumitega. Üldiselt on parem kui inimesed tegelevad erialadega, mis neid huvitavad, sõltumata riiklikust tellimusest, aga see on minu subjektiivne arvamus.

    Sotsiaaltoetused. Sotsiaaltoetused ja stipendiumid peaks olema kaks eraldi süsteemi. Esimene leevendama majanduslikke raskusi ja teine tasustama häid õpitulemusi (riigi poolt soositud suundades).

    Küsimus, kas maksta sotsiaaltoetusi rahana või soodustustena on kahe otsaga asi. Tehniliselt ühiselamud juba on soodustusega, olles odavamad kui tavakorterid. Soodustustena makstes saab olla kindlam, et raha ei kulutata ebaotstarbekalt. Aga samas, kõik tudengid ei ela ühiselamutes, kasvõi selle pärast, et ühiselamukohti pole piisavalt.

    Üldiselt rahalise summa suurendamine ja tudengile kätte andmine on parem süsteem. Ise raha haldamine suurendab iseseisvust ning kui tudengil on mingi vajadus, siis ta saab raha sinna suunata. Küsimus usalduses ja bürokraatias. Kui tudengeid usaldada, siis on parem lahendus neile raha anda, mitte soodustusi. Soodustusi jagatakse nagunii, aga tudengitel on osadeks asjadeks lihtsalt sularaha vaja.

    Kodanikupalk oleks muidugi tore, iga kuu 80 eurot, mul isiklikult kuluks ära, aga makstes umbkaudu 1 miljard eurot, tuleks selleks ümber muuta kogu maksusüsteem (mida ma eriti ei poolda). Kogu elanikkonna õhukese rahakihiga katmine ei kõla kuigi läbimõeldud lahendusena. Kuigi tudengeid ja lapsi see kindlasti aitaks.

    Õppelaenu, doktorandid ja veel mõned teemad jätan pärastiseks.

    VastaKustuta
  4. Aga.. kui kõik saavad õppida seda, mida tahavad, kas ei juhtu võimendatult see, mis oli veel hiljaaegu, et meil oli koormate viisi kasutuid ärijuhte ja suhtekorraldajaid? Kahjuks inimesed ei tea, mida tahavad, tahetakse seda, mis on "in".

    Kohustusliku kõrghariduse vastu olen mina kõigi oma nelja jäsemega. Kõigile ei ole vaja kõrgharidust ning seda aega ka ei tule, kus seda kõigil läeb vaja. Lisaks devalveerib see kraadi väärtust nagu on Saksamaal doktoritega. Mina rõhuks jällegi kvaliteedile mitte kvantiteedile.

    Toetustega on asi tegelikult päris keeruline. Eriti vajaduspõhine - kus kohast jookseb joon, kes vajab, kes mitte, mille järgi see tõmmata ja kuidas kontrollida? Seetõttu oleks minu arust kergem teha süsteem, kus riik tagab eelarvelistel kohtadel õppijatele ühiselamutoa ja näiteks 1x päevas tasuta söögi. Kes seda ei kasuta.. ju ei vaja.

    VastaKustuta
  5. Kuskohas on need kasutud ärijuhid ja suhtekorraldajad? Kasututest ärijuhiks õppijatest oli juttu küll, aga artikleid töötutest äijuhtimise eriala lõpetajatest ma pole lugenud. Riik võib noortele rääkida, et it-sektoris on potentsiaali ja tööd. (Mart Laar hindas hiljuti vajalikuks arvuks 1500 it-lõpetajat aastas, praguse 300 asemel) Aga kui ta veenmise asemel lihtsalt ei luba noori neid huvitavasse erialasse õppima minna, siis on see liigne sekkumine noore valikuvabadusse.

    Kraadide väärtused devalveeruvad iseenesest. Teadmisi ei jää maailmas vähemaks ja ühiskonnas edukas olemine ei muutu lihtsamaks. Keegi ei hakka välja mõtlema kõrgemat keskharidust, selle asemel muutub astme võrra kõrgem haridus normiks. Hetkel on normaalne, et noor lõpetab keskkooli (või vähemalt kutsehariudse peale 9. klassi). Tulevikus sellest ei piisa, et edukalt hakkama saada ja seetõttu muutub bakalaureus normiks. Ega ilmaasjata ei kirjutata sellest, et bakalaureus on alles algus ja magister on "päris" kõrgharidus. Selle taga on kindel loogika.

    Eestis pole piisavalt ühiselamukohti, et kõiki tudengeid nendesse mahutada ning ega kõik seal elada ei tahagi. Ja toit. Milleks muuta tudengite elu rohkem koolilapse moodi? Mõistlikum on nad harjutada sellega, et kuus on kindel summa raha ja selle eest tuleb maksta üür, süüa ja vahel väljas käia. Mida rohkem valikuid ja võimalusi, seda enam noor areneb.

    VastaKustuta