Hariduspoliitika debatt 8. veebruar 2011.

Sattusin taas ühele valimisdebatile ning otsustasin kuuldu kirja panna. Miks mitte, esiteks saan pärast ise parema ülevaate ja teiseks, aitan oma blogi lugejatel valimistel orinteeruda. Jah, mõlemal. Tsauh! Isiklikud arvamused ja kommentaarid on kursiivis. Rahasummad muutsin vajadusel ümber eurodeks. Mõned asjad jäid kirja panemata seoses mu kirjutamise aeglusega, sealhulgas suurem osa tühjast lobast. Hoiatan, tekst on pikk. :-)

Debatti juhib Rein Toomla.

Erakondade esindajad:

Peep Mardiste (Rohelised)

Tõnis Lukas (IRL)

Mart Meri (SDE)

Paul-Eerik Rummo (Reformierakond)

Aadu Must (Keskerakond)

Edaspidi kasutan lühendeid ja viitan seisukohtadele erakonna nimega.

Kohal on palju noori, tõenäoliselt kuna välja lubati loosida sülearvuti ja muud nänni. Eelnimetatust sain teada alles kohapeal, aga sülearvutist ära ei ütleks.

Rein Toomla. Debatt on kõrghariduse teemaline ja keskendub rahastusele. Toimetulekutoetus, õppelaenud, sotsiaaltoetused ja tasuta kõrgharidus. Kuskohast valimislubadusteks raha tuleb?

Erakonna ja isiklik nägemus 2 minuti jooksul.

IRL – meelitused publiku aadressil. Tasuta kõrgharidusele esitatakse kaks süüdistust: 1) utoopiline, 2) toimub niikuinii. 2010 alustas Eestis 18k, neist 10k RE, 8k REV. Kui hoiame prioriteete, siis üleminek tasuta kõrgharidusele eestikeelsetel õppekavadel esimest korda õppijatele on võimalik ja tuleb.

Keskerakond – Vaimsed võimed on väikese riigi suurim vara. Eestis peab andekad välja selekteerima, muidu me hääbume rahvusena. Kõik helged pead ei pea lõpetama Eestis. Keskerakond on tasuta hariduse idee juba ammu välja pakkunud. Tasuta kõrgharidust saab erinevalt defineerida, päris tasuta kohti pole. Kõik noored ei pea jõudma ülikooli. Igale võimetekohane haridus ja oskused. Raha – sellest räägime edaspidi.

Reform – Rummo ütleb, et ta pole hetkel haridusministri kandidaat. Reform pole ministrikandidaate veel välja kuulutanud ja ei tee seda enne valimisi. Reform on oma erakonna haridusprogrammi ette valmistatud suure hulga inimeste koostööl. Pikem dokument väljastatakse tulevikus. Reformi hariduspoliitika põhiprintsiibid: 1) tuleb tagada eesti kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime. 2) aeg sai otsa, hiljem räägin.

Rohelised – Ka roheliste ministrikandidaadid pole veel selged, peale Kaarel Tarandi, kellest saaks peaminister. Ülikooliõpingute eest tasumine pole kõige tähtsam teema. Roheliste jaoks on oluline majandus ja tööturg. Suurim tööpuudus on vähemharitutel. Innovatsiooni ei saa teha väga hea hariduseta inimesteta. Rohelised – kohustuslik keskharidus. Kui inimesed hakkavad elama 90-100aastaseks, ei saa vähemaga. Kõrgharidusdebatt.

SDE – paljud teemad olid juba 4 aastat tagasi laua peal. Tasuta kõrghariduse teema oli 4 aastat tagasi õhus, nüüd märksa konkreetsemalt laua peal. Kahju, et sellega pole veel edasi mindud. Nüüd on demograafiline situatsioon tasuta kõrgharidusele soodne. Rohkem tähelepanu inimestele kui SKT-le ja hariduse rahvusvahelisele konkurentsile. Väärtustame inimest ja siis selle kaudu oleme ka rahvusvaheliselt heal järjel. Viimane lause oleks võinud olemata olla. Tõsiselt.

Küsimus 1: Üliõpilaste töölkäimine. Kas üliõpilane peaks käima tööl?

Rohelised – pole hea kui tudeng massiivselt tööl käib õpingute ajal. Praktika ja natuke tööd oleks hea. Eestlased käivad liiga palju tööl ja väljalangevus on küllalt suur.

Reform – eesmärk on saavutada olukord, kus ükski võimekas tudeng ei pea loobuma kõrgharidusest majanduslikel põhjustel. Tööharjumuse kujunemine on oluline, aga see ei tohi takistada kooliskäimist.

IRL – 60% tudengitest käivad tööl. Üle poole neist käivad tööl kuna nad ei saa muidu piisavalt raha õppimiseks. Aga ka ligi pool neist käivad hea meelega erialale lähedalasuval alal tööl. Õppetoetused peavad tagama, et üliõpilane ei käiks tööl, et ära elada.

Keskerakond – käisin ise tööl sütt loopimas ja kopajuhina. Mu (Aadu Musta) tudengid käivad veerand kohaga erialasel tööl. Veerand koormusega töötamine on ideaalne lahendus. Doktorandid saavad stipendiumeid. Mõõdukas töö on õige ja ainuke lahendus.

SDE – Üliõpilase töö on õppimine. Tudengipalk peaks katma põhilised kulud. Erialale lähedasel tööl käimine kooli kõrvalt on hea lahendus. Doktorantide toetus on väga väike. Et doktoritöö kirjutamist ja normaalse ajaga lõpetamist soosida, on vaja doktorantide toetust kahekordistada.

IRL ja reform räägivad vajaduspõhisusest. Kuidas süsteemi paremaks muuta?

IRL - noored, kes ei oma töist sissetulekut, peaks saama täistoetusi. Praegune süsteem pole riiklik, otsused tehakse kohapeal. Tingimused on eri õppeasutustes erinevad. Uus vajaduspõhine süsteem peaks toimima riikliku süsteemina. Üliõpilased hakkavad petma - reformierakonna väide 10 aastat tagasi - on alusetu süüdistus.

Reform – stipendiumid ja õppetoetused peavad olema selgelt lahus. Õppetoetus peaks olema vajaduspõhine ja suuremates määrades, mitte ühtlase kihiga kõigile. Vajaduse defineerimine on oluline küsimus. Reformierakond arvab, et ei hakata petma, aga siiski makstakse seni paljudele tudengitele ümbrikupalka. Raske on formuleerida pilti, kuidas vanemad rahastavad oma laste haridust. Toetused peavad olema vajaduspõhised, et kõik võimekad saaks koolis käia. Stipendiumid on seotud õppetulemustega ja riigile oluliste teadusvaldkondade vajadustega.

Keskerakond – maailm on kirev. Stipendiumite süsteem on ennast ammendanud. Eduga sõltuvuses olek on oluline. Toetused on hädavajalikud. Ülikooli ukse taha ei peaks jääma, soovijad peaks saama raha eest õppida. /.../

Registreerimisleht rikkus ülejäänud küsimuste vastuste kuulamise ära.

Kuni 26aastased ei saa nõuda toimetulekutoetust. Tartus sai raha tudengite taotluste tõttu poole aastaga otsa. Kitsaskoht lahendati sellega, et alla 26aastased ei saa toimetulekutoetust.

IRL – koalitsioon startis roosilite ideedega. Süsteemi saab alustada tõusva raha poolt. Koos tasuta haridusega saab startida normaalset õppetoetuste süsteemi juba aastal 2012. Eelnõuga tegeleb uus riigikogu. Meie hinnangul esialgne vajadus on 8 miljonit eurot, et käivitada uut süsteemi 2012.

Ref – Majanduslanguses kärbiti nii, aga nüüd kui läbi sai... Kontseptuaalne segadus Eesti sotsiaaltoetuste süsteemis on endiselt olemas. Õppetoetus ongi toimetulekutoetus.

Kas keegi võiks rääkida numbritest?

Roheline – toetus peaks olema üks, mitte 3-4. Kodanikupalga idee. Tõstes loodusvarade aktsiise, saaks riik maksta igale kodanikule näiteks 80 eurot kuus.

IRL – toimetulekutoetus peaks olema 130 eurot. Praegusest oluliselt suurem summa, saama peaks 30% tudengitest. Osaliselt peaks saama rohkem tudengeid. Kriitika – toimetulekutoetus ei pane rõhku kvaliteedile. Õppekava 100% mahus täitmine on samuti kvaliteedinäitaja.

SDE – õppetoetused tudengipalgaks. 130 eurot ei kata loomulikult kõiki kulusid. Stipendiumid 64 eurot kuus. Tudengite puhul on kentsakas piirata toimetulekutoetusele ligipääsu.

Reformierakond – riigi võimalused on olulised. Missugune number ka ei kõlanud, see ei jää samaks igal aastal. Kasvavad (või kahanevad?) sõltuvalt riigi võimetest.

Küsimus publikust. Kui sageli me vajadust hindame?

Reform – rakenduslik küsimus. Rummo määraks sammuks kalendriaasta või akadeemilise aasta. Liiga sageli selle tõestamine teeb asja liiga keeruliseks. Õpitulemusi arvestades sobiks kaks korda aastas.

IRL – semestrite kaupa. Ülikooli tullakse algusest peale valgelt lehelt. Kaaluti ka rohkem kui 2 korda aastas, aga 2 korda aastas on sobiv. Vajaduspõhisust vaadatakse pere sissetulekuid arvestades. Kui sissetulek on üle ~300 euro pereliikme kohta, siis õigust toetusele pole. Täiskasvanud inimeste sissetulekud kajastuvad maksuametis.

Keskerakond – kaks korda aastas vaadatakse üliõpilaste majanduslik ning õpingute olukord üle ja bürokraatiat pole väga palju.

EÜL ettepanek: tudengite vanemahüvitise määr peaks olema vähemalt 2x alampalgast.

Rohelised – ise vanemapuhkusel kahe lapsega. Toetab EÜL ettepanekut.

Keskerakond – elukestev õpe? Kui lapsed tulevad, siis pole aega õppida, järelikult elu on läbi. Nali. Toetab ettepanekut.

Kui doktorant saab lapse, siis praeguses süsteemis ta saab vanemahüvitist miinimumpalga ulatuses.

Reformierakond – see vajab doktorantide puhul muutmist. Reformierakond ei leia, et vaja oleks muuta kogu süsteemi. St. ei toeta kõigi tudengite hüvitise määra tõstmist. Kas just toetust oluliselt tõsta? Pigem mitte. Ambivalentne suhtumine.

IRL – kõik võimalused tuleb läbi arutada. Pole nõus, et süsteemi mitte muuta. Ülemist osa võiks alla tuua ja siis mõningaid gruppe selle tõttu rohkem toetada. Selle debati võiks taas avada. Süsteemi võiks veidi täiustada. Doktorantidele antakse 2012 töölepingu õigus, nad hakkavad saama toetuse asemel palka. Seega nende sotsiaalsed garantiid paranevad.

SDE – doktorantide ülesanne on kraad kätte saada. On veider, et doktorantidele on pere loomine nii raske. Vanemahüvitist täpsemaks hääletada on oluline.

Keskerakond – demograafiline plahvatus on väga optimistlik. Kasahstanis on päriselt plahvatus. Kas kõigil üliõpilastel toetust tõsta, aga doktorantide olukorra parandamine on kindlasti oluline.

Õppelaenude hüvitamine.

Rohelised – õppelaenude kaotamise taastamine on oluline. Kindlasti peab endise seisu taastama.

Keskerakond – pooldab endise seisu taastamist.

IRL – eelarve lange tingimustes tähendas seda, et need, kes said juba hüvitamise õiguse, ei jäänu sellest ilma. Lihtsalt uusi lepinguid ei sõlmitud. Minu mäletamist mööda ikkagi osad inimesed jäid hammasrataste vahele, aga ei hakka tõendeid otsima praegu. Osa parlamendisaadikud võtsid seda kui süsteemi puhastamist, teised ajutisena. Kõik tudengid ei lähe avalikku sektorisse tööle. Õppelaenud nuumavad pankureid, pankadel pole mingit probleemi võlglaste jahtimisega. Kui võlglane esimest korda kirjale ei vasta, hakkab riik maksma. Süsteemi tuleks muuta. 6,4 miljonit eurot õppelaenuvõlgu on otsene kulu riigile. Selle jaoks läheb igal aastal palju raha. Mingitele elualadele võiks hüvitada tagasimakseid, kui inimesi on sinna vaja.

Sde programmis on avaliku sektorisse tööle minejatele õppelaenuhüvitise saamine.

SDE – on riigi huvides, et avalikus sektoris töötaks haritud inimesed. On endastmõistetav toetada avalikku sektorit.

Reformierakond – olin võimu juures kui õppelaenusüsteemi nurgakivi pandi. Asja mõte oli tõmmata riigiaparaati palju noori inimesi, et välja vahetada vanast süsteemist välja tulnud ametnikke. Kaader tuli välja vahetada, see oli motiiv. Tõmme erasektorisse oli piiride avanemise ajal väga suur ning riigiaparaat oleks jäänud kiratsema. Nüüd on seis nii, et avaliku sektori oluline kontingent saab põhiliselt head töötasu, mitte soodustusi. Õpetajate, päästetöötajate palkasid tuleb võrdses sammus või ennetavalt tõsta, mitte motiveerida lisasoodustuste kaudu. Mis võiks olla ühiskonnale tulus, on liikumine erasektori ja avaliku vahel. Palgapoliitika ei peaks olema väga erinevatel alustel. Igati mõistlik jutt.

Roheliste lepingu idee: õppelaenu hüvitamine kui üliõpilane jätkab kraadiõppes või töötab avalikus sektoris 3-5 aastat?

Rohelised – me ei mõtle selle all riikliku suunamist. Pigem lepingut, et inimene hakkab õppima ja läheb ka doktorantuuri.

IRL – doktorantidest pole puudust, kaitsjatest on. Doktorante on 3000, kaitstakse aastas 150-160. Noored peaks andma ühiskonnale tagasi, aga see võib tagasi lüüa kui ühiskond hakkab takistama noorte rahvusvahelist mobiilsust. Präänik noortele õpetajatele (12800 eurot). Hea märk on see, et kui enne langeti välja 1-2 aastat peale õpetajaks hakkamist, kuna töö on raske, siis nüüd on välja langenud vaid üks. Piitsaga suunamine, kus pole juriidilisi hoobasid, ei tööta. Samuti mõistlik jutt.

SDE – riik peaks looma mingisuguse kaheaastase „järeldoktori pesa“, et saaks taas kohaneda Eestiga. Et tuua maailmas ringi hulkuvaid inimesi Eestisse tagasi. Talendid tagasi? Maailma nägemine on hea, aga peaks ette valmistama, et tagasi tulemine oleks võimalikult pehme.

Reformierakond – edasised töökohakohustused. Täiesti mõeldav leping. Osa debatist, kas haridus on eeskätt avalik- või erahüve. Kui inimene on saanud hariduse teiste kulul, siis tekib moraalne kohustus. Pigem präänik kui piits. Kui ettevõtja maksab, siis tudeng töötab pärast seal ning asi on loomulik. Miks mitte ka riigiga samuti.

Publiku küsimus. Kuhu kadus debatt tõsta õppelaenude piirmäär 60000 aastas? Miks saavad pangad praegu 5%, kui võiks olla 2,5%?

Reformierakond – 2015 peab jõudma 3000 eurose õppelaenuni. Suhe pankadega on selline nagu ta on, kuna omal ajal oli vaja pankasid motiveerida. Riiklik garantii aitas kaasa. Euribor on kõikunud, aga ei tea, kuidas praegu lugu on. Aga pangad on hetkel motiveeritud. Võiks intresside küsimuses pankadega läbi rääkida.

Rohelised – Risk on tudengite kanda. Kas pigem panna natuke juurde? Õpilaste risk, aga piirsumma võiks suurem olla.

Valupunktidest proovivad poliitikud mööda hiilida. Kas kõrghariduse omandamine on 10 aastaga raskemaks muutunud ja kas 3+2 süsteemile üle minek oli viga?

Keskerakond – muid ahvatlusi on rohkem, aga akadeemiliselt veidi kergem. Relatiivselt võibolla raskem. 3+2 üleminek, kolleegid teistest riikidest väidavad, et mõningatele õppeasutustele on see väga vajalik. Sobib tehnikumidele, ei sobi suurematele teadusülikoolidele.

Rohelised – varem oli süsteem kergem, sai pikemalt koolis käia.

IRL – õppekvaliteet nõuab pingutamist. Nüüd kui üliõpilasi on väga palju, siis ei saa loota, et ühiskond maksab 9-10 aastat. Kui üliõpilane ei viitsi vaeva näha, siis ta ei peaks kvaliteetses ülikoolis üldse õppima.

Reform – ei oska öeldagi.

Kas õppejõude on liiga vähe? Kas auditoorium liiga rahvast täis?

(Kui tudeng võtab õppelaenu 2000 eurot 5 aastat järjest, siis ta peab palka saama vähemalt 650 eurot, liisinguid ja muid laene arvestamata. Rahandusministeerium ei pea seda heaks lahenduseks.)

Kuskohast tuleb raha?

SDE – Eesti maksusüsteemi muutmine mingis poliitilises koosmeeles. Tihti tundub, et programm maksab tohutult palju, aga see pole võimatu, rahaline kate on mõeldav. Nagu IRL ütleb, summa pole astronoomiline. 40-45 miljonit eurot.

Keskerakond – olemasolevate ressursside jaotamine. Prioriteet ei tähenda seda, et peab ainult seda valdkonda toetama. Maksupoliitika mõttes on keskerakond lähedal SDE-le.

IRL – hariduse rahastamise suurendamine ja tasuta kõrgharidus on IRL-i suurim valimislubadus. 4 aasta pärast nõuab tasuta kõrgharidus umbkaudu 30 miljonit eurot, õppekeskkonna parandamist arvestades 40 miljonit. Järgmise aasta eelarve prognoositav kasv on 130 miljonit eurot. Üleminek on juba alanud, ülikoolide üldine rahastamine tõuseb varsti 10%. Midagi ei käi üle jõu, oleme juba sinna teel.

Reformierakond – raha tuleb riigieelarvest. Majanduslanguse tingimustes kulutused haridusele tõusid. Ja see trend püsib. Kui inimesel on raha, siis miks välistada tema ülikooli pääsemine? Üle tuleb vaadata Eesti praegune kõrgkoolide maastik. Paljud neist teevad pildi kirjuks, võtavad eraraha, aga ei anna midagi vastu.

Rohelised – moodne ja tark majandus, ilma hariduseta sinna ei saa. Rohelised soovitavad põlevkivi ettevõtetelt rohkem küsida. Ülikoolidele rohkem raha, aga nende peab autonoomia jääma.

Üldkokkuvõtteks võib öelda, et IRL domineeris debatti, kuna haridustemaatika on ikkagi nende valimiste põhipunkt. Reformierakond oli samuti igati tasemel. Erinevalt teistest kandidaatidest oli neil korraga knowhow ja korralik ettevalmistus. Seetõttu on neil ka märksa rohkem teksti. Teised erakonnad jäid nõrgaks, kas siis ettevalmistuselt või muudel põhjustel. Rohelistel olid mõned huvitavad ideed. Aadu Must oli karismaatiline nagu alati, paraku jäädes liialt üldsõnaliseks. SDE muretses põhiliselt doktorantide pärast. Pikemalt juurdlema ei hakka, sest kõht on tühi ja aeg loengusse minna.

18. veebruaril 2011 eurokolledžis uus haridusteemaline debatt.